GALERII | Mängufilmi "Põrgu Jaan" esimene õuevõttepäev: trotsida tuli jahedust, pilvi ja mootorsae müra (7)

Loodetavasti süžee summutab visuaalse külje pisiapsakad. Aga kuna on kena laupäeva hommik, siis esmamuljeid fotodest ikka ehk tohib heietada. Esimene tähelepanek oli, et paljud näitlejad kandsid õhukesest puuvillasest vabrikukangast pealisriideid. Mnjah. Vabrikukangast 1700-dal veel ei tuntud, kas ka kohupiimanööpe, kahtlen. Põhimõtteliselt kõik, mis seljas oli, oli käsitöö labastel telgedel kootud linasest või villasest riidest ja nahast (parunil kraadi võrra peenema moega). ERM'is on välja pandud ühe laukasse uppunud naise riided - eks minge vaadake ise. Teiseks on näitlejatel juuksed sassis. Aga mitte see pole oluline, vaid juuksed pidanuks olema pigem pesematusest võidunud (ja võib olla vähem sassis, sest käega siluda oskab igaüks). Kolmandaks tahaks mõnes filmis näha ehtsat roobasteed, mis tekib vaid hobivankrit pikemal kasutamisel. Kitsad vankrirattad lõikuvad kõvasti niiskesse maasse, vankritee pole eriti ilus ja ühtlane. Neljandaks oleks huvitav teada mõisahoonete tõelist välimust Põhjasõja ajal. Äkki nägi mõnigi välja nagu uus või vähe kulunud? Sest ega katk hoonetele automaatselt 100 aastast hoolduskatkestust tähendanud. Aga noh, kui filmi sisu köidab tähelepanu, siis seni nähtud rekvisiidid pigem toetavad miljööd. Kuuldavasti filmitegijad taotlevadki autentsust ja see on neist väga kena (eks rahakott määrab piirid).