ESIMESTENA VALITUD OSATÄITJAD: Meelis Rämmeld peategelase Jaanina Eia-nimelist talutüdrukut (Adele Taska) surnuks tunnistamas. «Režissöör ja stsenarist Kaur Kokk teadis juba siis, kui ta lugu arendas, et tahab Meelist Jaaniks. Seejärel otsisime parunit – Andres Lepik – ja Eiat. Kui need rollid olid paigas, sai hakata tegelema kõigi teistega,» räägib produtsent Katrin Kissa.Foto: Stanislav Moškov
Kais Allkivi 31. märts 2017 23:29
„Tegelikult ei olnud nii külm, ma jäin vahepeal isegi hetkeks magama!“ naerab 15aastane Adele Taska, kes on surnud külatüdrukut kehastades pikka aega liikumatuna vankril lamanud. Väljas on kevadpäiksest hoolimata null kraadi, näitlejad soojendavad end duublite vahepeal pleedides-jopedes-kasukates. Teki sisse mähitud Adele sai aga võtte ajaks kaenlasse kolm soojakotti.

„Tegelikult ei olnud nii külm, ma jäin vahepeal isegi hetkeks magama!“ naerab 15aastane Adele Taska, kes on surnud külatüdrukut kehastades pikka aega liikumatuna vankril lamanud. Väljas on kevadpäiksest hoolimata null kraadi, näitlejad soojendavad end duublite vahepeal pleedides-jopedes-kasukates. Teki sisse mähitud Adele sai aga võtte ajaks kaenlasse kolm soojakotti.

Kolmapäeva hommik. Kell näitab veerand üksteist. Noore režissööri Kaur Koka Põhjasõja-järgset aega kujutava müsteeriumi „Põrgu Jaan“ esimene välivõttepäev Kuijõe mõisa esisel on täies hoos.

Üles võetakse paariminutilist stseeni, kus osaleb ka Meelis Rämmeld peategelase Jaanina – mererannalt leitud mehena, kes ei mäleta oma minevikku, asub elama kohaliku paruni (Andres Lepik) juurde ning kild killu haaval avastama, kes ta on ja mida on varasemas elus teinud.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (7)

e. 1. aprill 2017 12:44
Loodetavasti süžee summutab visuaalse külje pisiapsakad. Aga kuna on kena laupäeva hommik, siis esmamuljeid fotodest ikka ehk tohib heietada. Esimene tähelepanek oli, et paljud näitlejad kandsid õhukesest puuvillasest vabrikukangast pealisriideid. Mnjah. Vabrikukangast 1700-dal veel ei tuntud, kas ka kohupiimanööpe, kahtlen. Põhimõtteliselt kõik, mis seljas oli, oli käsitöö labastel telgedel kootud linasest või villasest riidest ja nahast (parunil kraadi võrra peenema moega). ERM'is on välja pandud ühe laukasse uppunud naise riided - eks minge vaadake ise. Teiseks on näitlejatel juuksed sassis. Aga mitte see pole oluline, vaid juuksed pidanuks olema pigem pesematusest võidunud (ja võib olla vähem sassis, sest käega siluda oskab igaüks). Kolmandaks tahaks mõnes filmis näha ehtsat roobasteed, mis tekib vaid hobivankrit pikemal kasutamisel. Kitsad vankrirattad lõikuvad kõvasti niiskesse maasse, vankritee pole eriti ilus ja ühtlane. Neljandaks oleks huvitav teada mõisahoonete tõelist välimust Põhjasõja ajal. Äkki nägi mõnigi välja nagu uus või vähe kulunud? Sest ega katk hoonetele automaatselt 100 aastast hoolduskatkestust tähendanud. Aga noh, kui filmi sisu köidab tähelepanu, siis seni nähtud rekvisiidid pigem toetavad miljööd. Kuuldavasti filmitegijad taotlevadki autentsust ja see on neist väga kena (eks rahakott määrab piirid).
Suur armastus teeb kauniks 1. aprill 2017 12:18
Vaadake seda paari, milline seesmine ilu purkub neist vastu!
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS