Foto: Instagram/ brigitamurutar
Inimesed
30. märts 2017, 18:47

PAUL NEITSOV ABIELUETTEPANEKU TEGEMISEST: kandsin sõrmust igaks juhuks alati kaasas (41)

Mõned nädalad tagasi saime lugeda rõõmsat uudist muusikute Paul Neitsovi ja Brigita Murutari kihlumiseks. "Abieluettepaneku plaan oli ikka päris mitu kuud, juba eelmise aasta lõpust oli see mõte," räägib kitarrist Paul Neitsov Õhtulehele.

Mees ei salga, et ettepaneku eel oli ta pisut hirmul. Seda enam, et mehel on üks abielulahutus selja taga. "Tahtsin olla kindel, et tema on valmis. Iga mees kardab ilmselt seda vastust mis sealt tuleb, kuigi enamasti, kui asi juba nii kaugele läheb, on see jaatav," räägib Neitsov. Mees ei kõhkle, et just Brigita on õige inimene, kellega kogu oma ülejäänud elu koos veeta. "Jah, selles olen täiesti kindel," ütleb ta.

Paul kirjeldab tähtsat päeva nõnda: "Oli vaba päev. Kuna olen samamoodi muusik, siis vabasid päevi on väga harva. Käisime ujumas ja mõtlesin, et õhtul võiks minna kohvikusse istuma. Igaks juhuks võtsin sõrmuse kaasa," sõnab Neitsov. Mees paljastab, et sõrmust kandis ta juba pikemat aega endaga igal pool kaasas. "Igaks juhuks, et äkki tuleb õige hetk," sõnab ta.

Kuidas Paul ideaalse momendi ära tundis? "Ma ei tea, kuidagi selline tunne oli. Oli väga ilus kahekesi olemise hetk üle pika aja, rahulik ja kindel tunne oli," ütleb mees. "Muidugi oli ka selline huvitav seik, et sõrmus oli pükste taskus ja Brigita pani kohvikus mulle käe jala peale - ta peaaegu oleks tundnud seda sõrmuse karpi. Õnneks sain kuidagi naljaga tema käe sealt ära suunata. Seejärel läksime jalutama ja spontaanselt tekkis idee," räägib mees.

Neitsov räägib, et saatuslikku jah-sõna kuuldes oli ta väga rõõmus. "Arvan, et igal mehel võib olla selline hirm, et nüüd tuleb eitav vastus - et ta pole valmis või midagi. Aga ei tulnud. Kõik läks hästi," sõnab ta. "Mõtlesin igasugu variante peas läbi, et kuidas seda teha, ent sel hetkel tundus see kontkreetne moment nii õige, et kui ma selle ära tegin, olin ikka väga rahul," lisab ta.

Oluline on hetk ja sisetunne

Mida soovitab Neitsov meestele, kes plaanivad oma armsama kätt paluda, ent ei oska õiget hetke valida? "Mina lähtusin eelkõige sisetundest. Eks see ongi selline asi, et selleks hetkeks ilmselt tunned oma kaaslast juba piisavalt, et teada, mis talle meeldib ja mida teile meeldib koos teha. Kuna ma pole selline klišee-inimene - mingeid totakaid asju nagu filmides ma hea meelega ei korraldaks ja ei teegi, ent ma soovitaks eelkõige, et eelnevalt vaikselt naise käest uurida, mis talle meeldib ja kuidas ta seda hetke ette kujutab. Mitte näidata välja, et seda plaanid, ent ümber nurga kuidagi uurida. Ühel hetkel, kui sisetunne õige, ei olegi ümbrus tähtis," räägib ta.

"Kujutan ette, et see võib olla väga romantiline ja ilus näiteks kuskil väga ootamatus ja huvitavas paigas. Hetk on peamine. Võid teha seda ükskõik millal, isegi autoroolis kuhugi sõites, kõik oleneb," arvab ta. Samas peaks Neitsovi sõnul kindlasti silmas pidama, et abieluettepanekut ei tehtaks suvalisel viisil. "Mõlema jaoks on see hästi oluline, naise jaoks ilmselt veel olulisem, sest noored naised kindlasti ootavad seda inimeselt, kellega nad koos on, kui omatakse ühist perspektiivi ja tulevikuvaadet. Tasub alati arvestada, et see on naispoole jaoks äärmiselt oluline, seega peaks see olema ikka ilusti serveeritud," räägib mees.

Pulmapidu ei pea olema suur

Brigita on Õhtulehele kihlumist kommenteerides öelnud, et suurtest ja uhketest pulmadest ta ei unista. Ka Paul on sama meelt. "Pidu ei pea olema suur. Peaasi, et olulised inimesed, ja me kaks, oleme kohal," sõnab ta. Pulmapeole on oodatud perekond ja lähedasemad sõbrad-tuttavad. "Pidu on selles mõttes kindlasti suur, et meie lähedased ja sõbrad on väga toredad ja vahvad inimesed. Saab ka väikese seltskonnaga väga vahva peo ära pidada. Aga üldiselt arvan, et pigem on see kindlasti ikka selline tagasihoidlikum," sõnab mees.

Brigita ja Paul on tuttavad 2014. aastast, mil mõlemad esinesid Eesti Laulu konkursil ning jagasid suisa ühist garderoobi. Brigita esitas võistlusel pala "Laule täis taevakaar", Paul mängis ansambli Wilhelm ridades kitarri. Tutvumisest tärkas esialgu sõprus, mis arenes edasi tõsisemaks suhteks alles mitu aastat hiljem.