Erik TamreFoto: kuvatõmmis/ERR
Tele
29. märts 2017, 21:39

23-aastane Erik Tamre küsib: kas Harvardi kraadiga tipptalendi jaoks on parim rakendus kaitseväe asendusteeninduses seinu värvida ja harjasid punuda? (370)

Erik Tamre (23) on üks läbi aegade edukaimaid eestlaseid rahvusvahelistel olümpiaadidel, olles toonud koju lausa kümme medalit. Ta on võidelnud end tippu erinevates valdkondades, nii bioloogias, astronoomias, füüsikas kui ka lingvistikas. Noormees pidi õpingutee hetkeks pooleli jätma, et läbida asendusteenistus, mis aga noormehe sõnul tema potentsiaali piirab ning talle isegi psüühilise probleemi tekitas.

Täna on Tamrel taskus mitmete edetabelite põhjal maailma number üks ülikooli, Harvardi kiitusega diplom ehk cum laude. Noormees pidi aga õppimisse jätma aastase pausi, kuna sai kaitseväe kutse. Tamre otsustas läbida asendusteenistuse, kus pandi geenius aga seinu värvima ja pesemisharju valmistama. Kas tegu on inimressursi mõttetu raiskamisega ja kas arvestada ei tuleks väikeses Eestis iga inimese tegeliku potentsiaaliga?

Harvardis õppis Tamre loodusgeograafiat ja füüsikat ning on pädev kliimamuutuste küsimustes. Ent kümme kuud pärast Harvardi lõpetamist ei teegi noormees mõne järjekordse tippülikooli doktorantuuris teadust, vaid läbib Eestis ajateenistuskohustust.

"See on asi, millest niisama, ilma hea põhjuseta ei pääse. Ja mul ei olnud ka tahtmist seda põhjust kuidagi kunstlikult otsida, sest ma tunnen, et minu suhe Eestiga on endiselt piisavalt intensiivne, et mitte sellise otsinguga tegeleda ja kindlasti mitte ebaausal viisil," rääkis noormees ETV saates "Pealtnägija".

Tamre otsustas läbida asendusteeninduse. "See on niisugune variant, mida võivad Kaitseressursside Ametilt, mis korraldab ajateenistust, paluda need inimesed, kelle jaoks ajateenistusse astumine, relvade tarvitamine ja sealne militaarne tegevus on eetiliselt vastuvõetamatu," selgitas Tamre, lisades, et talle tundub, et ajateenistus soodustab ühiskonnas militaarpatriotismi, mis on tema jaoks aga vastumeelne.

"Ma ei võta seisukohta, et Eestis seda institutsiooni, kaitseväge või ajateenistust ei peaks olemas olema, sest ma ei ole spetsialist riigikaitse alal ja ma ei julge kindlasti tänases poliitilises olukorras öelda, et seda ei ole vaja, aga ma võtsin vastu otsuse enda jaoks. Mulle tundus ühtlasi, et ma võiks ka asendusteenistuses natukene kasulikum olla," selgitas Tamre.

Asendusteenistus ei ole aga Eesti noormeeste seas kuigi populaarne, kuna seda läbib vaid umbes kaks protsenti ajateenijatest. 

Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae rääkis, et kaitseväeteenistuse seadus näeb ette kolme võimalust. "Need on kas töö sotsiaalhoolekande vallas, selle asutustes, teiseks erivajadustega laste haridusasutustes ja kolmandaks ka päästeteenistus. See ring on küllaltki kitsas ja spetsiifiline ja selles mudelis me täna toimetame ja need asutused, kuhu inimene läheb asendusteenistust täitma, ongi ühes neist kategooriatest," selgitas ta.

Erik Tamre läbib asendusteenistust erivajadustega õpilaste koolis.

"Põhiliselt me tegelesime maja remondiga, osaliselt kasulike töödega, sest majaremonti on hädasti vaja. Aga mingil hetkel paratamatult seal said ülesanded otsa ja otsustati mulle ka natukene kilplaslikumaid tööülesandeid anda. Päris pikki tunde veetsin õpilaste poolt pooleli jäänud harjade - selliste harjade, mida võime vannitoas kasutada - käsitsi ehitamises. Mulle ei tundunud see kõige sisukam töö, sest neid harju kellelegi vaja ei olnud, vaja oli mulle mingisugune tööülesanne anda. Kaitseressursside Amet tahab seda, et inimesel oleks midagi kaheksa tundi ööpäevas ja viis päeva nädalas teha ja mulle ei antud rahuldavat vastust selle kohta, miks ma peaks seda tegema," rääkis pettunud Tamre.

Margus Pae sõnul on aga seadus kõigi jaoks üks, sõltumata nende haridustasemest või taustast.

Tamre sattus Kaitseressursside Ametiga vastuollu, sest tundis, et talle antud tööülesanded ei too kasu ei talle endale, ei asutusele, kus ta töötas, ega ka Eesti ühiskonnale tervikuna. Samal ajal tajus ta ametipoolset survestamist.

"Paraku tuleme, jah, sinna tagasi, et asendusteenistus on siiski kohustus. See ongi lihtsalt kaitseväe teenistuskohustuse täitmise erivorm. Nii et teatud distsipliiniküsimused ja ajaarvestus on oluline. 12 kuud, 40 tundi nädalas on see maht ja see tuleb viisil või teisel ikkagi saavutada," kommenteeris olukorda Pae.

"Minu jaoks tekitas see paratamatult ärevust ja muret sellepärast, kas ma suudan seal tõesti päev-päevalt kohal käia selle ärevuse ja samas sellise hästi kilplasliku töö tingimustes. Paratamatult inimese aju on selline, et ta aina suurendab ja suurendab iseenda ärevust ja lõpuks ma pöörusingi seoses ärevushäirega psühhiaatri poole, kes lõpuks viis olukorra selle hinnanguni, et Kaitseressursside Amet vabastas mu tervislikel põhjustel teenistusest, ja mina asusin siis jällegi Eesti haridussüsteemiga tegelema,” jutustas noormees.

Kaitseväe inimressursside mõistliku kasutamise oskuse on teisedki küsimuse alla seadnud. Seejuures neid riike, kus ajateenistuse mudel, milles arvestatakse iga kutsealuse isiklikku potentsiaaliga, leidub maailmas küll. Näiteks Šveitsis, kus kaitseväe alternatiivina pakutakse tsiviilteenistust, saab lisaks sotsiaaltööle leida rakendust mitmes teises valdkonnas, alates põllumajandusest ja keskkonnakaitsest kuni teaduseni välja.

Tänaseks on Erik Tamre asendusteenistusest vabastatud ning tegutseb kuni uue õppeaasta alguseni Eestis. Siin on tal käsil mitu erialast väljakutset. Esiteks õpetab ta oma endises koolis, Tallinna Reaalkoolis, astrofüüsikat ning suurema ettevõtmisena reformib Tallinna Rocca Al Mare kooli 7.-9. klasside loodusteaduste õppekava.

Edaspidi kavatseb Tamre aga jätkata tööd projektidega Harvardi ülikoolis ja osalise ajaga ilmselt ka Saksamaal, lähiaastail jätkab ta õpinguid doktorantuuris.