Eestis elav moslem: Eestis peab olema rohkem minusuguseid inimesi, et näidata eestlastele, mida islam tegelikult tähendab (305)

Kultuuride erinevus on viinud kogu Euroopa lõhestumise ääreni. Võõras usk ja kombed ei taha kuidagi sulanduda vanade Euroopalike väärtuse ja traditsioonidega. Ka siin, koduses Eestis on inimesi, kelle prohvet on Muhamed ja kes palvetavad Meka poole mitmeid kordi päevas.

Saates said eestlased telepildi vahendusel tutvuda kolme paariga, kus naine on eestlanna ning mees välismaalt pärit moslem. Paljude arvates on islamiusku inimesega abielus olla lausa ohtlik. Kas Eesti ühiskond on valmis moslemite tulekuks? 

Ethel ja Ibrahim

Ethel ja Ibrahim on koos olnud juba viis aastat ning pere elab Pärnus. Ibrahim töötab Ghanas, seega on neil visiitabielu. Kuigi nad on abielus, oli viisa saamine ülimalt keeruline, kuid laste heaolu nimel tehti otsus siia kolida.

Etheli sõnul tema sugulased ja perekond algselt Ibrahimi veidi võõrastasid.

“Sugulastel oli see, et nüüd tuleb Ibrahim või Abraham seal. Aga nüüd kui nad on ära näinud, et ta on tavaline inimene, pole kellelgi mingit asja,” rääkis Ethel.

Etheli sõnul on Ibrahim tõeline pere inimene, kelle jaoks on pere tähtsaimal kohal, siis järgnevad tööd ja rahad. Etheli sõnul elu Ibrahimiga tema enda valikuid ja elu kuidagi piiranud ei ole. “Minul pole oma religiooni järgi õigust teha talle ettekirjutusi,” kinnitas Ibrahim.

Kuigi Koraanis on justkui kirjas, et moslemi mehel võib olla neli naist, väidab Etheli mees, et tegelikult nii ei olegi. Etheli sõnul Ibrahimil peale tema naisi ei ole.

“Osad väidavad, et jah, on lubatud neli naist, osad väidavad, et ei ole. Minu abikaasa Ibrahim väidab, et tema saab Koraanist nii aru, et ei ole lubatud neli naist. Siis kui me Ghanas abielu sõlmisime, siis sai paberile kirja, et mingeid salanaisi kuskil ei ole. Mina ei ole näinud ja dokumentides on kirjas, et ei ole,” selgitas naine.

Ibrahim on läänestunud moslem, viis korda päevas ta ei palveta. Ibrahimi sõnul ei teki Eestis sellist tunnet, nagu Araabiamaades. “Seal võib näha palju mošeesid ja palju inimesti palvetab,” rääkis mees, lisades, et vahel tunneb ta sellest ka puudust. 

Ibrahim on niiöelda läänestunud moslem, kes rangelt kõiki islamireegleid ei järgi. 

“Ma peaks palvetama 5 korda päevas, mõnikord jätan vahele. Ma palvetan, et saada jumalale lähemale, kuid see ei tähenda, et igaüks, kes palvetab, oleks hea inimene,” manitseb mees. “Võite näha usugruppe, kes kasutavad islami nime, et teha halba või tappa teisi. See on täielikult islami põhimõtete vastu. See, mida nemad teevad jumala nimel, seda ei ole jumal nõudnud, ta nõudnud tegelikult vastupidist,” selgitab Ibrahim, lootes, et ka tema lastest saavad tulevikus moslemid.

Eestis on mees kohanud ka halvakspanu, kuna näeb teistsugune välja. 

“Ükskord kui ma läksin välja, tuli keegi küsima, et mida ma siin teen, et kas mul on pomm kaasas. Ma arvan, et ta ei naljatanud. Ta tahtis tõesti teada, kes ma olen ja mida ma siin teen, miks ma olin otsustanud siin elama. Pidin talle siis selgitama oma elulugu. Kuid kui ta teada sai, et olen abielus eestlasega ja olin näidanud oma pere pilte, muutus ta sõbralikuks,” jutustas Ibrahim.

Teatavasti ei söö moslemid sealiha, mida kahjuks eestlasd väga armastavad. Eestis väljas süües on Ibrahim ettevaatlik. Moslemid söövad ainult halal ehk lubatud liha. Sealiha ta ei söö, kuna ta pole seda kunagi teinud ning see tuleneb ka religioonist. Sealihas on Ibrahimi sõnu bakterid, mis isegi kuumutamisega siiski ei hävi ning mis teevad kahju inimese maole.

Vastuseks küsimusele, kui palju erineb siis keskmine Eesti mees moslemist, vastas Ethel, et erilist vahet neil ei olegi, välja-arvatud ehk pereväärtuste küsimuses.

"Kooselu mõttes ei ole nii suurt vahet. Hästi suur rõhk on pere koos hoidmisel. Eestis mehed lähevad lahku, jätavad lapsed maha," ütles Ethel, lisades, et Ibrahim ja muud moslemid näiteks ei saa aru, mis mehed jätavad pere üksi. "Sellest ei saa tema aru, ei mahu pähe. Pere kokkuhoidmine on suur. Osades peredes isegi nii, et kui mees sureb ära, aga vend on vallaline, siis ta võtaks pereisa kohustused üle ja abiellub esimese naisega, et lastel ikkagi jääks selline isakuju alles samast perest," selgitas Ethel.

Marie-Christine ja Ali

Marie-Christine on abielus Ghanast pärit Aliga, kes räägib natukene ka eesti keelt. Nendel on üks ühine laps ning nendega elavad ka Marie-Christine kaks tütart eelmisest suhtest. 

Abielu registreerisid Ali ja Marie-Christine Eestis. “Kuna nendele (moslemitele - toim.) on akspeteeritav abielu kristlase ja juudiga, siis ei olnud sellest probleemi,” ütles naine abielu kohta.

Ali teeb väga hästi süüa ning koduses menüüs on Aafrika toidud.

Ka suurematel tütardel Aliga probleeme ei ole. “Me teadsime, et ta on Aafrikast, väga hullu ei olnud,” rääkis vanim tütar. Teda ei häirinud ka see, et Ali on moslem. “Ma ei mõelnud sellest üldse, vahet ei ole üldse minu jaoks, mis religioonist ta on.”

Ali jaoks ei ole häbiasi tunnistada, et tema on moslem.

“Ma sündisin moslemiks, kasvasin üles moslemina ja ma loen palju islami kohta. Ma arvan, et see on mulle tähtis, see on mu elu osa,” sõnas ta. 

Ali sõnul teeb moslemist moslemi palvetamine. “Igaühest võib saada moslem, kui kombeid jälgida. Kui pole haige, peab palvetama. Kui haigus möödas on, võib seda jälle teha,” selgitas mees.

“Minul on usk ja ja ma usun tõesti. Juba see nimi üksi – islam – tähendab rahu. Meie usume, et jumal on olemas. Keegi kõrgem, kes lõi teid ja mind, on andnud mulle võime liikuda, istuda, süüa, magada ja üles ärgata. Kristlased usuvad jumalasse. See on sama jumal, keda meie kutsume Allahiks. Sellesse usuvad ka kristlased. Ainus erinevus on, et nad usuvad, et Jeesus Kristus on jumala Poeg. Nemad usuvad temasse, meie usume Muhamedi. Tema on jumala käskjalg. Need on ainsad erinevused, kuid me usume üht ja sama jumalat,” rääkis Ali oma usu kohta.

Ali ei suru oma usku kellelegi peale, öeldes, et eestlased ei pea kellesegi uskuma. “Mõned on kristlased, luterlased. Enamik neist (eestlastest - toim.) on luterlased, osa katoliiklased, nemad palvetavad. Kuid paljud neist ei ole religioossed, ma tean. Nad ei usu üldse mitte millesegi! Neil on oma usk, nad usuvad Ukut ja seal on veel midagi,” rääkis Ali sellest, mida ta teab eestlaste usu kohta.

Ali rääkis, et tema on Eestis õnnelik ning et siin on hea moslem olla. "Islamist siin keegi veel ei räägi. Eestis peab olema rohkem minusuguseid inimesi, et näidata eestlastele, mida islam tegelikult tähendab. Islam on rahu ja islamiusulised on tõesti meeldivad inimesed. Nad vaatavad iga inimese peale hea pilguga ja näevad igas inimeses oma venda," selgitas mees. 

Marie-Christine sõnul ei ole vahet, kas ta on abielus eestlase, kristlase või moslemiga, kuna religiooni taga tuleb näha inimest.

"Määrav on inimene, kellega koos elad. Mis on tema väärtused, prioriteedid. See saab määravaks, mitte religioon. Tuleb näha inimest mitte religiooni," sõnas naine.

Alice ja Saifallah

Alice ja tuneeslane Saifallah abiellusid Tuneesias ning nüüd elab paarike Paides. Nad kohtusid Aafrikas paar aastat tagasi, tavalise puhkusereisi käigus. Pärast poolt aastat kestnud internetisuhtlust nad abiellusid.

Saifallah ei julge saates oma nägu näidata, kuna kardab, et langeb pärast seda eestlaste halvakspanu alla ja ei saa seetõttu enam tööd.

Alice’i sõnul oli tema tutvuskonnas inimesi, keda ei huvitanud, et Saif moslem on, kuid leidus ka neid, kes arvasid, et mees hakkab Alice’i elu piirama.

“Osad olid rõõmsad selle üle, et minu valik. Oli ka neid, kes olid arvamusel, et nonii, läks sinna, abiellus, ega ta enam tagasi ei tule, pannakse koju kinni, hakatakse lapsi vorpima, mees peksab. Et nüüd peab hakkama ennast katma ja palvetama,” jutustas naine. "Eks osad on, kes rohkem uurinud, need saavad aru, et kui on sõna moslem, ei tähenda terroristi kohe. Moslemeid on nii palju erinevaid, kes palvetab, kes mida sööb. Inimesed on erinevad," lisas Alice.

Alice’i sõnul ei ole tema elu pärast moslemiga abiellumist kuidagi muutunud. 

“Minu elus pole midagi muutunud, kui ma tahan süüa sealiha, siis ma ka seda söön. Mingit probleemi pole. Käskusid keeldusid ei ole,” kinnitas ta. 

Alice'i sõnul ei julge tema abikaasa end filmida lasta, sest ta mees kardab propageerida, et ta on moslem.

"Propageerides, et ta on moslem, tekib probleeme, suhtumine muutub. Eesti ühiskonnas sõna moslem on sõimusõna. Eestlased peaks ise ringi käima, vaatama, et sellest aru saada, et see ei ole nii," ütles Alice.