Alzheimerit põdev president Mauno Koivisto viidi hooldekodusse

"Mauno on esialgu hooldekodus, aga kuna ta on juba eakas ja mäluhaigusega, võib koju naasmine jääda vaid unistuseks."

Tellervo Koivisto (88) rääkis naisteajakirjale, et jaanuaris kukkus tema mees öösel kodus ja murdis õlavarreluu. Nüüd peab käsi kaelas rippuma. "Seepärast vajab ta kõiges professionaali abi," selgitas endine Soome esileedi.

Aastatel 1982–1994 ametis olnud president kannatab 2010. aastast ka südame rütmihäirete all.

1952. aastal sõlmitud abielu on saanud uue rütmi. Tellervo harjub tasapisi üksi elamisega, kuid käib Maunot iga päev vaatamas.

"Viibin tema seltsis kolm-neli tundi. Õhtuti helistame. Oleme otsekui naasnud oma ühise tee algusesse, kui igatsesime teineteise järele kirja teel."

Tellervo sõnul on kõige valusam just õhtune telefonikõne. "Õhtud on Maunole rasked ja ta võib telefonis öelda, et tule mulle järele. Aga siis rahuneb maha." Mauno igatseb seltskonda. Tuttavad on tal hooldekodus külas käinud ja ta tunneb nad endiselt ära. "Kui olen seal olnud üle tunni, võib Mauno öelda, et mine nüüd vahepeal ära ja tule siis tagasi, sest see tulemine on alati nii tore," ütleb Tellervo.

Abikaasa nendib, et tema ja Mauno ühiste vestlusteemade ring on kitsaks jäänud. "Aga armastus püsib ikka edasi. Mõlemapoolselt."

Alzheimeri tõbi vaevas ka USA presidenti Ronald Reaganit (1911–2004). Haiguse esimesed nähud ilmnesid poeg Ron Reagani sõnul juba esimesel ametiajal. On sahistatud, et Alzheimeri tõbi vaevas samuti Koivisto eellast, Soome kaheksandat ja kauaseimat presidenti Urho Kaleva Kekkoneni (1900–1986). 25 aastat Soome eesotsas püsinud Kekkoneni hakkasid kimbutama mäluaugud ja segadushetked juba 1972. aasta sügisel. Kümnendi lõpu poole olid need muutunud sagedasemateks. Teda vaevasid silmanägemise langus ja tasakaaluhäired, räägiti ka luuludest.

Kuid Kekkoneni põdurat tervist üritati varjata ning ta keeldus tagasiastumisele mõtlemast. Augustis 1981 haigestus president Islandil kalastades siiski nii tõsiselt, et jäi haiguspuhkusele ja pani 26. oktoobril 81 aasta vanusena ameti maha.

Mullu ilmunud raamatus "President ja ajakirjanik" kirjeldas Kekkoneni kauaaegne usaldusisik, ajakirjanik Maarit Tyrkkö nii enda tähelepanekutele kui ka Kekkoneni kauase ihuarsti, neuroloogiaprofessor Erkki Kivalo sõnadele toetudes põhjalikult Kekkoneni tervisehädasid. Ta kummutas kuuldused Alzheimerist: tegelikult olevat president põdenud arterilubjastust ateroskleroosi. See hõlmas Tyrkkö sõnul kogu veresoonkonna, ajud ja südame ning põhjustas seniilsuse ilminguid, vahendas Iltalehti.

Haiguse tagajärjel sai Kekkonen atakke, mille käigus kadusid aja- ja kohataju. President võis keset jalutuskäiku ootamatult seisma jääda või keset kõnet vakatada. Kivalo rääkis seni ilmumata intervjuudes Tyrkköle, et kõik Kekkoneni veidrad takerdumised-koperdamised polnud vereringehaiguse tagajärg, vaid oma osa mängis ka halb silmanägemine. Kuid seegi kaasnes veresoonte lupjumisega.