Inimesed

Kes saadeti Siberisse ehk Kuidas koostati küüditatavate nimekirjad? (231)

Rainer Kerge, 25. märts 2017 04:00
TEHTUD: Punaarmee autokolonn pärast küüditamist 25. märtsil 1949 Türil. Foto: Järvamaa muuseum

25.–29. märtsini 1949 küüditas Nõukogude võim Eestist 20 702 inimest Siberisse.

1949. aasta märtsi lõpul oli veel paks lumi maas. Kui ühtäkki hakati vastu ööd tänavaid puhastama, taipasid inimesed, et midagi on juhtumas. "Rahvas elas pidevas hirmus, märgati ja püüti tõlgenda igat vähegi tavapärasest erinevat sammu," kirjeldab toonast meeleolu küüditamist põhjalikult uurinud ajaloolane Aigi Rahi-Tamm.

Eelnenud kümne aasta sisse mahtusid mitu okupatsiooni, arreteerimised, juuniküüditamine 1941, sõda, põgenemine läände, Eesti vajumine Nõukogude Liidu haardesse ning sellele järgnenud uued represseerimised.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

14.05.2020
ÕL ARHIIVIST | RÄNK TEE OOPERILAVALE: Teo Maiste pere küüditati Siberisse, isa lasti maha ja neid kiusati aastaid taga
25.02.2019
Kuueaastase lapse mälestused märtsiküüditamisest: „Kutsikad riidesse ja auto peale!“
04.02.2017
Papist ja punaseks: mida vabariigi aasta­päeva kontserdil nähtu tegelikult sümboliseeris?
13.11.2016
Küsimus | Kas kriminaliseerida Eestis küüditamise eitamine?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee