Inimesed

Kuhu on kadunud noorte lugemisoskus? (36)

Silja Ratt, 25. märts 2017 04:00
KUIDAS SEDA NÜÜD MÕISTA?: Tallinna Kadrioru Saksa gümnaasiumi 11. klassi õpilane Anette Bakmanov tunnistab, et paljud tema eakaaslsed on kirjandustundides tekstide mõistmisega kimpus ja vahel jääb ta isegi jänni. Erinevalt paljudest peab ta aga kõige keerulisemaks sügavama sisuta, seikluslike fantaasialugude lahkamist. Foto: Stanislav Moškov
Õpilastel on sageli raske tekstist aru saada, ja see probleem pole kindlasti uus, kinnitab Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi eesti keele õpetaja Urve Parveots. Ei osata nii-öelda ridade vahelt lugeda. "Jürgen Rooste kritiseerib oma luuletuses "Rahamaa", et inimesed ei mõista kirjanikke ega kunstnikke ja seda, et nendegi looming on töö. Õpilased aga kuulavad või loevad luuletust ja leiavad, et Rooste ütlebki, et luuletamine ega maalimine pole mingi töö, vaid hobi," toob Parveots näite.

Aina enam on jutuks, et noorte funktsionaalne lugemisoskus ehk oskus loetut mõista muutub kesisemaks. Aastal 2012 kirjutas Postimees, et umbes 13 protsendil Eesti noorukitest on puudulik lugemisoskus, mistõttu nad võivad igapäevaelus, näiteks juhendite lugemisel, jänni jääda. Miks on tekstidest üha raskem aru saada?

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

08.11.2016
PISA test võib olla pisut viltu
08.11.2016
Ärgas õpetaja julgustab maailma looma
06.02.2016
Seisukoht | Kas oskame lugeda?