Inimesed

Kuhu on kadunud noorte lugemisoskus? (36)

Silja Ratt, 25. märts 2017, 04:00
KUIDAS SEDA NÜÜD MÕISTA?: Tallinna Kadrioru Saksa gümnaasiumi 11. klassi õpilane Anette Bakmanov tunnistab, et paljud tema eakaaslsed on kirjandustundides tekstide mõistmisega kimpus ja vahel jääb ta isegi jänni. Erinevalt paljudest peab ta aga kõige keerulisemaks sügavama sisuta, seikluslike fantaasialugude lahkamist. Foto: Stanislav Moškov

Õpilastel on sageli raske tekstist aru saada, ja see probleem pole kindlasti uus, kinnitab Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi eesti keele õpetaja Urve Parveots. Ei osata nii-öelda ridade vahelt lugeda. "Jürgen Rooste kritiseerib oma luuletuses "Rahamaa", et inimesed ei mõista kirjanikke ega kunstnikke ja seda, et nendegi looming on töö. Õpilased aga kuulavad või loevad luuletust ja leiavad, et Rooste ütlebki, et luuletamine ega maalimine pole mingi töö, vaid hobi," toob Parveots näite.

Aina enam on jutuks, et noorte funktsionaalne lugemisoskus ehk oskus loetut mõista muutub kesisemaks. Aastal 2012 kirjutas Postimees, et umbes 13 protsendil Eesti noorukitest on puudulik lugemisoskus, mistõttu nad võivad igapäevaelus, näiteks juhendite lugemisel, jänni jääda. Miks on tekstidest üha raskem aru saada?

Emakeele ja kirjanduse õpetaja Urve Parveots ei arva, et praegusaja laste funktsionaalne lugemisoskus on tingimata halvenenud. Ta tõdeb, et paljudel õpilastel on raske teksti mõista. Samas lisab Parveots, et see probleem kimbutab koolilapsi ning õpetajaid juba mõnda aega.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

8. detsember 2016, 17:38
PISA test võib olla pisut viltu
8. detsember 2016, 16:34
Ärgas õpetaja julgustab maailma looma
6. märts 2016, 18:20
Seisukoht | Kas oskame lugeda?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee