Inimesed

Kuhu on kadunud noorte lugemisoskus?

Silja Ratt, 25. märts 2017, 04:00

36 KOMMENTAARI

e
Ehe näide lugemisest/ 26. märts 2017, 10:58
.Hommikuti Vikerraadios loeb Taavi Libe ajalehti ette kui teise klassi õpilane,mitte s....gi ei saa aru mida ta seal pobiseb
k
Kuni/ 26. märts 2017, 10:25
vanamoodsad õpetamismeetodid annavad paremaid tulemusi, ei tohi neid uuendatud versioonidega asendada - inimene on laisk ja õpib-areneb ainult olude sunnil. Liigne heaolu aga annab võimaluse ohjad ohtlikult lõdvaks lasta.
i
Innovaatiline .../ 26. märts 2017, 09:12
Ma olen tunnustatud digikoolist. Meil on nuti üle kõige. Ka õpetajad on sunnitud kummardama nuti ees, sest juhtkond nõuab seda. Ka meil on see häda, et kooli juhtkonna haridus ja silmaring jätab jätab pehmelt öeldes soovida. Nutivastast "piiksu" teha ei tohi, sest see näitab meie koolis ainult üht - õpetaja pole tasemel. Oleme 100% HITSA-usku. HITSA koolitused pole sugugi pahad, kuid ka neid tuleks targalt rakendada. Kui aga tarkust napib...
Ja tõesti, töö koolis käib kõige nõrgemate taseme järgi. Tark laps istub ja ootab, millal tema kord tuleb, ning tüdineb. Lõpuks tuleb tallegi nutikas appi... Ja õpetaja? Miks õpetaja midagi ette ei võta? Praeguses olukorras tuleks ette valmistada ühe ainetunni asemel kolm: nõrga (erivajadusega lapse), keskmise ja tugeva lapse versioon. See tähendab erinevate lugemistekstide otsimist, sobivate ülesannete koostamist jne. Õpik ei tööta, õpikutekstid pole jõukohased isegi keskmisele õpilasele enam.
H
.../ 26. märts 2017, 06:41
Hea ütlus : VÄHEM ON ROHKEM. Meil aga on praegu väga palju - telekas, arvuti, nutikad ja kokkuvõttes on see inimese jaoks väga vähe. Milleks vaevata end veel lugemisega, kui nutitelefonis on olemas kõik, mida inimesekesel vaja.
Ja kui lapsest on saanud täiskasvanu, on ta nii totu, et temale raamatut ulatada on nõmedus.
Lapsevanem, kui tahad, et su laps areneks, ära viska teda, jalust ära, teleka ette multikaid vaatama, hakka talle igal õhtul enne und lugema häid muinasjutte. Hiljem veidi mõttekamaid raamatuid. See arendab lapses arusaamist, mõtlemisvõimet, fantaasiat. Väga harva, kui laps raamatu ise leiab, ehk vaid siis, kui vanemad loevad. Aga kahjuks ei loe ju ka praegused vanemad, kui seda just koolitunniks vaja pole olnud.
Lastega tegelevad vanemad niikuinii liiga vähe ja ettelugemine on parim võimalus koos kasvada.
Muide, mina lugesin oma lastele kohustusliku kirjanduse ka veel kolmandas klassis ja neist said lugejad, liigagi lugejad.
v
vanaema/ 26. märts 2017, 11:31
Mulle loeti lapsepõlves raamatuid ette igal vabal hetkel, tegelikult palju. 1. klassis lugesin juba valdavalt ise juturaamatuid. Lugemise vajadus on senini. Elasin koos omaealise tädipojaga samas majas. Kui keegi ette luges, tuli ta kuulama küll, aga ise raamatut kätte ei võtnud, ei toona, ega ei loe ka nüüd. Lapselapsega on iga kord suur "sõda", kui tahan raamatut lugeda. Võimalik on see ainult õhtul, kui sel moel saab magamaminekuga venitada.
Lugemisoskuse puudus, seega tekstist mitte arusaamine, teeb ka matemaatika tekstülesannete lahendamise keeruliseks. Kui ikka meelde ei jää ja aru ei saa, mida loed, siis kuidas sa neid ülesandeid lahendad? Kogu mõistus kulub ära 10 sõna kokkuveerimise peale ja sisust ei tekki tervikpilti.
Millist nippi siis kasutada, et laps lugema saada? Visuaalset materjali on märksa lihtsam jälgida, ei pea pingutama. Kas kellelgi on mõni hea soovitus?
ä
---/ 26. märts 2017, 20:34
ära maga õiget aega maha, loe lapsele juba väga varakult, mitte siis, kui teda juba muude vidinate juurest ära ei saa.
e
EV on aga tagatud l.....le KOV valimisõigus / 26. märts 2017, 05:25
kas pole tore ? ja tegelikult on süvenenud autism-nartsissism, mistõttu ongi valekaebused - vaenust ja ahitamisest , tegelikult valitseb mõistmatusest arusaamatus ja aluseks on lugemisoskuse ning mõttest arusaamiseni ....
r
rashomon/ 25. märts 2017, 20:27
Pole midagi ,pole midagi! Varsti nende e-raamatutega unustavad nad tähestiku ka ära.
t
25. märts 2017, 19:14
tänapäeva lapsed on suures enamuses d biilikud ja see tendents ainult süveneb aastatega.
n
noored/ 25. märts 2017, 17:53
pole seda oskust omandanudki, siis ei saa seda ka kaotada! Hullem lugu on ajakirjanike kirjutamisoskusega.

t
teada fakt/ 25. märts 2017, 17:42
Lugemisoskus kadus nutitelefoni.
v
vastus/ 25. märts 2017, 15:21
Internetiavarustesse. Arvutis mängimisse ja nutitelefonidesse. Töötan ka ühes koolis ja see on jube mida näen: enam isegi ei vestelda, vaid istutakse "kooris" puhketoas ja kõik näpivad, näpivad... Ööde kaupa mängitakse. Kooli raamatukogus ei käi keegi.
e
Eks sa proovi/ 25. märts 2017, 15:11
selline lugema panna! Teab täpselt, et "ära löö last". Ära löö oli näitlikult. Isegi kõvem sõna toob karistuse sinu võsukeselt. Kes tegi? "Ise tegi"!
L
Taat/ 25. märts 2017, 13:25
Lugemisoskus on kadunud internetti! Ainult suhtlusportaalid ja arvutimängud!
m
Mart/ 25. märts 2017, 13:10
Joodik ja vedelvorst Jürgen Rooste on tõesti tarkuse etalon! Oskab elada nii, et ei peaks tööd tegema nagu ülejäänud lollikari.
m
meie/ 25. märts 2017, 12:51
Kogu Petrone "Minu..."-sari (väga väheste eranditega) on kirjaoskamatuse ehe näide. Enamasti väga pealiskaudne, lihtne, mõtlemist välistav.
s
25. märts 2017, 13:31
sellest minu-sarjast olen ainult ühte lugenud ja kuigi see kirjalduslikult midagi erilist ei olnud, sisaldas siiski huvitavaid ja kasulikke detaile kohalikust olmest.
j
jah/ 26. märts 2017, 11:38
ma seda sarja ka maha ei teeks. Igal raamatul oma koht. See ei ole tippkirjandus, vaid lihtsalt huvitav lugemine.
arvuti oskus lasteaeda/ 25. märts 2017, 12:45
kui äpp puust ja punaseks ei tee siis on möh , ,:):=:D Üks muna keeb 5 min siis 2 muna keeb 10 min
n
Noojaah/ 25. märts 2017, 12:25
eks läheb nagu Ameerikas, kus nalja visates pead ütlema, et see oli nali.
Meil on riigiametnikuga nalja visates juhtunud, et teiste ehmatuseks võtab ta ülepaisutatud totusi tõsiselt ja tahaks hakata ellu viima.
Seleta siis, et see oli nali ja absurd.
Solvub veel, sest egas tema loll ei ole.
e
ega/ 26. märts 2017, 11:40
ilmaaegu ei ole USA komöödiasarjades naljakohtade taustaks naer.

l
Lugaja/ 25. märts 2017, 11:18
Arvutimängudesse kaob kõik, isegi uneaeg. Ka kirjutamisoskus on kadunud, kooliprogrammides puudub korraliku käekirja oskus, rääkimata ilukirjast. Käekirjad on muutunud loetamatuks. Igasugune käeline tegevus ja oskus on pärsitud, rääkimata lugemisoskusest ja huvist.
t
Tüüpiline/ 25. märts 2017, 10:38
Eile oli TV-s Inglismaal elav, haritud, noor naine.
Tema väitis, et Inglismaal lõpetavad põhikooli 15-16 aastased noored, kellel puudub lugemisoskus pea täielikult, kirjutamisest rääkimata.
Sama tulevik ootab ka minu arvates meid, sest üha enam võetakse üle "välismaa" kombeid.
Juba on alanud süsteem, millega peab klass joonduma kõige viletsama, mitte kõige parema järgi, sest selle viletsa tundeid ei tohi ju solvata.
No nagu jooksuvõistlustel peaksid kõik jooksma kõige aeglasema tempos, et mitte riivata tema tundeid jms.
Kommentaariumides hakkab üha enam ilmuma kommentaare, milledes lauseehitus on kohutav, mõnesse lausesse on osatud teha 3-4 kirjaviga ja kogu tekst on seosetu. Lisaks kasutatakse termineid, mis absoluutselt konteksti ei sobi.
Olen kokku puutunud noortega, kes on küll haridust tõendavate dokumentide alusel lausa magistrikraadiga, kuid kes ei oska kirjutada ja ka kõnes ei osata end väljendada- kasutatakse stamplauseid.
Kahjuks töötasid selliste alluvuses korraliku akadeemilise haridusega inimesed, kes pidid lahkuma, sest diletandist ülemus püüdis neid panna tegema täiesti absurdseid asju, kuna ei vallanud teemat.
Kõrvaltvaatajana nägin, kuidas sellised võtsid lahkuvate spetsialistide asemel tööle inimesi, kes olid veelgi rumalamad kui nad ise, sest endast targemat sellised tööle ei võta.
Resultaadiks täiesti töövõimetud osakonnad, kus on asjad niikaugele viidud, et seadusi ei täideta, sest neid lihtsalt ei teata, inimeste avaldusi ei mõisteta, füüsikaseadusi ei tunta (a`la "vesi voolab ülesmäge"), kuid ollakse põhjendamatult enesekindlad, kui mitte ülbed.
Ametiredelil tõustakse sellistes asutustes vaid pugemise ja pealekaebamise läbi, mitte oskuste ja saavutuste läbi.
Ma ei hakka siinkohal loetlema ameteid ja omavalitsusi, milledes selline töökorraldus on viinud olukorrani, milles kogu majatäis rahvast tuleks välja vahetada, sest nende "tööl" niikuinii mitte mingit positiivset resultaati pole.
Selliseks kujunenud olukorras puudub aga Eestil igasugune võimalus saada korda oma majandus, õiguskord, mis iganes, sest puuduvad inimesed, kes asjast aru saaks.
Kassikoolid aga vorbivad raha eest neid bakasid ja magistreid edasi, mitte aru saades, et isegi nõukaaegne keskkool oli üle kaasajaja kõrghariduse tasemest.
j
25. märts 2017, 12:25
jah nii see ongi ja on seal kogu aeg olnud. uk on endiselt üsna tugev klassiühiskond ja see uk nn töölisklass on eesti mõistes üsna suurel määrasl kirjaoskamatu.
g
gee/ 25. märts 2017, 12:33
See on üks viimase aja parim kommentaar! Nii arvan mina.
v
Vastus Tüüpilisele/ 25. märts 2017, 14:07
Teie lahkel loal kopeerin teie poolt kirjutatud kommentaari endale mälestuseks tulevastele põlvedele. On väga harv juhus kohata kommentaari mille pikkus ületab kahte lauset. Eriti harv juhus on aga lugeda kommentaari mille sisul puudub laiemalt seletav mõte.
h
Hea vastaja/ 25. märts 2017, 14:36
Kaasajal hariduse saanul puudubki funktsionaalne lugemisoskus ja arutlusvõime, mille tagajärjel ei mõista ta võõrast, ka argumenteeritud teksti.
Seega on teie olukord täiesti mõistetav, kuigi taunimisväärne.
p
Pastor/ 26. märts 2017, 16:42
Enne kopeerimist püüdke veelkord läbi lugeda.(Mis sest, et võtab palju aega). Ehk saate ka kirjutatu sisust aru.
ü
ülikooli/ 26. märts 2017, 12:05
töötajana võin kinnitada, et kirjaoskamatus on tudengite probleem. Keeleoskuse arendamine ei ole paraku kõrgkooli ülesanne. Miks meie koolihariduse taseme eest vastutajad ei näe ega taju puudusi keeleoskuses, mina ei tea. 25-st magistritööst parimal juhul 5 on kirjutatud väheste kirjavigadega. 5 on sellised, mille tekst on suuremalt jaolt vigane, kuigi tööl mingi teadusväärtus ikkagi on. Tase aga langeb pidevalt. Tõenäoliselt on olukorrad kooliti ka erinevad, kuigi ilmselt mitte väga palju. Üks emakeele mitte valdamise põhjus on tõenäoliselt see, et doktoritööd enam eesti keeles kaitsta ei ole võimalik. Isegi nõuka ajal kaitsti Eestis juhendatud doktoritööd valdavalt eesti keeles. Kui juhendaja oli Venemaalt, siis vene keeles. Globaliseerumine toob meile retsensendid ja ka juhendajad laiast maailmast ja surub peale inglise keele.
Kas "hüvasti eesti keel"? Või on veel võimalik midagi muuta? Lp haridusminister Reps, kas Te küüditamise mälestusüritusel käisite või külastate ainult holokausti ohvrite mälestusüritust? Ka lp Aaviksoo võiks minna TTÜ raamatukogusse ja võtta kätte mõne C-ga hinnatud magistritöö ning selle läbi lugeda, et saada aimu, milline on praeguste tudengite emakeele tase.
m
mis nad ikka loevad/ 25. märts 2017, 10:19
peaasi, et neil raudset eesriiet ees ei ole
1
10:19-le/ 25. märts 2017, 17:45
Kohati nagu kahju kohe,sest siis neil oleks ringijooksmise asemel muud teha, nagu tehtigi----loeti ja saadi aru.
v
Vanaema/ 25. märts 2017, 09:56
Lugemisoskus piirdub nutitelefoni näppimises.
n
Nutipsk/ 25. märts 2017, 09:54
p
PPV/ 25. märts 2017, 08:43
Minu lugemisoskus hakkab vist ka kaduma, Järjest rohkem on artikleid, milles peab mõnda lõiku mitu korda üle lugema enne kui aru saan mis seal öelda tahetakse(seda artiklit ei ole lugenud).
g
gee/ 25. märts 2017, 12:47
See on ka üks viimase aja parim kommentaar!
t
tahaks/ 26. märts 2017, 12:30

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee