Inimesed
22. märts 2017, 18:54

MEENUTUS 2015. AASTA OSCARI-GALALT: Lembit Ulfsak vastas alati küsimustele, kuid jäi pigem tagasihoidlikuks (1)

2015 oli meie filmimaailma jaoks oluline aasta, sest esmakordselt kandideeris Eesti film Oscarile. Minul kui Õhtulehe esindajal avanes võimalus lennata Los Angelesse, et kajastada seda suurejoonelist üritust. See tähendas ka, et üsna palju õnnestus kokku puutuda täna meie hulgast lahkunud suurepärase näitleja Lembit Ulfsakiga.

Meie esimene kokkupuude oli umbes viis päeva enne Oscari galat, kui Eesti pressile korraldati filmitiimi ookeaniäärses rendimajas pressikonverents. "Mandariinide" erinevad näitlejad vastasid ajakirjanike küsimustele, kuid olgem ausad, kõige suurem täht oli ikkagi filmis peaosa mänginud Lembit Ulfsak. Samas, kummalisel kombel, tema oli ehk üks kõige tagasihoidlikumaid.

Ajakirjanikud istusid laua taga ning kordamööda käisid meiega rääkimas erinevad filmiga seotud tegelased.

Mäletan end Lembit Ulfsakilt küsimas, mis oli just "Mandariinide" trump, et nii kaugele jõuti ja kas see oli tema parim roll. Mulle kohutavalt imponeeris toona, ja imponeerib ka praegu, Lembit Ulfsaki vastus: "See ei olnud tavalisest keerulisem roll. See lihtsalt oli parem. See, mis paberi peal kirjas, oli parem, kui enamus asju, mida teinud olen.“

Tema lihtsusest andis märku ka see, et Oscaritel ta punasel vaibal ei kõndinud. Nimelt võis iga filmi esindajaid olla vaibal kaks ning peaosalist Lembit Ulfsaki nende hulgas ei olnud.

Minu nädalase kogemuse läbi oli ta tagasihoidlik mees. Kui ajakirjanik küsis, ta vastas. Naeratas ka vastuse lõppu. Aga niisama pikalt heietama ei hakanud. Kuigi ta oli peaaegu saamas üht ülimalt suurejoonelist auhinda, ei tõstnud ta end kõrgemale. Aga vabalt oleks võinud, meist keegi ei oleks seda pahaks pannud.

Puhake rahus, härra Lembit Ulfsak!