Miks on Eestil nii kehva koht maailma õnneedetabelis? (11)

Neljandat korda avaldatud raportis sai esikoha Norra, mis tõukas troonilt pikaaegse õnneetaloni Taani. Neile järgnesid Island, Šveits ja Soome, kes kõik on jätkuvalt esiviisikus. 

Õnneindeksi väärtuse mõõtmisel võetakse arvesse SKPd elaniku kohta, oodatavaid tervena elatud aastaid, inimeste vabadust teha valikuid, sissetulekut, heldust, sotsiaaltoetusi, korruptsiooni taju ja kohalikku elukeskkonda. Lisaks viiakse läbi ka küsitluse, kus rohkem kui 1000 inimesel igast riigist ja sihtgrupist palutakse hinnata subjektiivselt rahulolu oma eluga skaalal 0-10. "Palun kujutage ette treppi nummerdatud astmetega 0 allosas kuni 10 ülaosas. Kõrgeim aste on parim ja alumine aste halvim võimalik elu teie jaoks. Millisel astmel te arvate end seisvat?" on esitatav küsimus.

Kas raporti tulemus vastab tegelikkusele?

Raportiga tutvunud sotsiaalministeeriumi nõuniku Liivika Lapi sõnul on keeruline öelda, millest konkreetselt inimeste hinnang kujuneb, sest näitaja põhineb ühel küsimusel, mis inimestele esitatakse. "Vaadates Eesti näitajat, on see võrreldes perioodidega 2005–2007 ja 2014–2016 kasvanud 0,26 punkti võrra ehk hinnang on aastatega pigem veidi paranenud. Hinnang õnnelikkusele on langenud näiteks Soomes, Belgias, Portugalis, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Taanis, Horvaatias, Hispaanias, Itaalias, Kreekas."

Statistikaameti kommunikatsioonijuht Anu Ots ütleb, et selliste indeksite puhul nagu õnneindeks on lähenemine erinev ning selle koostamisel pole ühest valemit või protsendilist jaotust, sest uurimuse tellija kaardistab ise võimalikud andmeallikad ja paneb paika metoodika. "Raske öelda kui suure osatähtsuse selle indeksi koostamisel moodustavad isiku-uuringutega kogutud andmed ja kui suure registritest või ettevõtetelt kogutud andmed. Üldistada ei saa, lähenemine on indeksi koostamise metoodikast lähtuvalt unikaalne."

Tundub ju, et Eestis nagu oleks kõik korras - oleme paljudes valdkondades esirinnas, meil on heal järjel majandusareng - kõik oleks ju nagu hästi. Miks siis on Eesti endiselt taga sellistest riikidest, nagu Peruu, Türkmenistan, Boliivia, Rumeenia, Belize, Uruguay, Guatemala, keda me oleme harjunud pidama vähem arenenuteks ja kes meist kõik näiteks SKP, e-riiginduse poolest tunduvalt tagapool on?

Õnnelikuks teeb perekond ja usk paremasse tulevikku

Majandusteadlane Ivar Soone ütleb, et õnnelikkuse indikaatoritega pole Eestis kõik korras, mis seletabki meie nigelat kohta. "SKP ei tee numbrina mitte kedagi õnnelikuks peale peaministri ja majandusministri. Nende kahe õnnetundest jääb aga väheks, et kogu riigi õnneindeksit oluliselt tõsta."

Ta arvab ka, et ostujõuga on Eestis kehvad lood, sest ligi 75 protsenti saavad alla keskmise palga ja sellega ei saa kindlasti rahul olla. Ka tervena elatud aastate arvu see dünaamika on olnud käesoleva kümnendi lõikes negatiivne, jäädes ligi kolm aastat alla EL-i keskmisele. Enamik inimesi ei tunne end Eestis sotsiaalselt ega majanduslikult kindlustatuna. "Sellest annavad tunnistust nii rahvaarvu vähenemine viimase 20 aasta jooksul, suur nn kalevipoegade hulk Soomes ja välisriikides, kes ei suuda Eestis olles oma peret ära toita, pensionäride haletsusväärne olukord."

Soone räägib ka kui tähtis on tavainimeste arusaamise korruptsioonist ja selle määratlemise ning toob näiteks president Ilvese EASi toetuse tagasimaksmata jätmise ja Arsenali keskuse saaga, mis müüdi peaministri sõbrale althõlma maha ja sellele ei järgnenudki sanktsioone. "Kuid rahvas ei ole rumal, ta tajub ebaõiglust ja jultumust selgelt. Ja sellest tulenevalt ongi usaldus riigi ja tema institutsioonide vastu väga madal."

Kui küsida oma vanaema käest, mis teeb ta õnnelikuks, siis ei vasta ta teile kindlasti, et see on suur SKP ja positiivne väliskaubandussaldo. Pigem teevad teda õnnelikuks lapselapsed, usk paremasse tulevikku, majanduslik toimetulek, sotsiaalne kindlustatus ja hea tervis.

"Seetõttu olukorras, kus lapselapsed on Eestist jäädavalt lahkunud, tulevik on tume ja ainus, mida valitsus lubab, on homne Venemaa kallaletung, on vanaemal, kel pensionist ei jätku isegi elementaarseks toimetulekuks ning eriarstide järjekorrad on kuudepikkused, on kahtlemata keeruline ülevoolavalt õnnelik olla," võtab majandusdoktor oma mõtted kokku.

Kreekas on õnn inimestel nägudel

Õnnetabelis Eestist tublisti taga pool oleva Kreeka ekspert filosoof Mart Raukas ei usu, et sealsed inimesed veel palju õnnetumad kui eestlased oleks, kuna kreeklastele on omane kefi - elurõõm. "Põhjus on see, et inimene on sotsiaalne olend. Õnn seisneb enamasti sootsiumiga koos ja teatud viisil koosolemises," ütleb filosoof ja toob ajaloost paralleeli, "Aristotelese "Riik" ütleb, et polis ehk linnriik on inimese ülima hüve eelduseks."

Kreeka asub tabelis Eestist 21 kohta taga pool ja on 87. postisoonil. Regulaarselt Kreekas käiv Raukas ütleb, et tema neid õnnetabeleid ei usaldaks. "Kreekas on küll tugev tööpuudus ja enesetappude arv kasvanud, aga rõõmu tunnevad inimesed rohkem. Õnn vaatab vastu inimeste nägudest."

"Igasuguste õnnelik olemise tabelite koostamise eelduseks on see, et seda mõistet kasutatakse seoses viidetega klassikalisele kultuurile. Kreekas oli selle vasteks - εὐδαιμονία (eudamonia)," lisab mõtteteadlane.

Poliitik: "Statistikaga ei saa eputada."

Riigikogu EVE fraktsiooni liige ja Korruptsioonivastane erikomisjoni esimees Artur Talvik ütleb samuti, et statistika ei kajasta rahva tegelikku õnnetunnet, sest see näitab vaid väikest tahku olukorrast ja nende näitajatega ei tohiks eputada. "Põhjus miks Eesti tabelis nii taga on selles, et meile on lubatud kohe-kohe väga head heaoluriiki, jättes ütlemata, et maailm muutub ja heaolumudel samuti. Õnneindeksit tõmbab alla see, et inimeste arvamust ei kuulata ja nendega ei arvestata. Meil kindlasti mõjutab üldist õnnetunnet ka inimeste korruptsioonitaju, kui üks klass kasutab oma võimu ära."

Talvik tõi näiteks tabeli eesotsas oleva Šveitsi ja Islandi, kus inimesed tajuvad, et nad on osa riigist ja et nende hääl maksab. "Seal on vabadus olla ise kodanik ja sekkuda riigi protsessidesse ka valimiste vahelisel ajal. Selle puudumine meil on minu jaoks suurimaid mõjutegureid."        

Maailma õnnelikumad riigid

Statistika ja küsitluse põhjal sünnib keskmine tulemus - iga riigi skoor - alates Norra 7,54 punktist lõpetades Kesk-Aafrika Vabariigi 2,69 punktiga. Esimene maailma õnnelikkuse raport (World Happiness Report) koostati 2012. aastal ning see on seotud 20. märtsil tähistatava ÜRO rahvusvahelose õnnepäevaga. Uuring viidi läbi 155 riigis. 

1) Norra (eelmises raportis 4. koht)
2) Taani (1.)
3) Island (3.)
4) Šveits (2.)
5) Soome (5.)
6) Holland (7.)
7) Kanada (6.)
8) Uus-Meremaa (8.)
9) Austraalia (9.)
10) Rootsi (10.)
…
14) USA (13.)
19) Ühendkuningriik (23.)
49) Venemaa (56.) 
52) Leedu (60.)
54) Läti (68.)
66) Eesti (72.)