2016.a. oktoobri alguses ütles see sinu "seniilne vanamees",et lumi ei tule enne 15.detsembrit, pikalt ei püsi ja püsivat lund talvel pole näha. Läks tal midagi viltu?
suur ennuataja lubas möödunud aasta oktoobris sellist ilma. http://www.ohtuleht.ee/766745/metsavana-ahvenauim-raagib-et-tali-tuleb-korralik-sarjemari-et-kevadet... Siin paar kommentaari selle artikli alt. Pärnu ahven / 10:19, 26. okt 2016 Ahven on luukalade klassi kuuluva pärisluuste alamklassi kuuluva ahvenlaste seltsi kõige laialdasemalt levinud liik. Tema küllaltki kõrgel, külgedalt kergelt kokkusurutud, vanematel isenditel “küürakal” kehal eristame selgesti 5-9 tumedat risttriipu. Selline kehakuju on ahvenale ainu-omane ning aitab teda kergesti ära tunda teiste liikide, s.h. ka teiste ahvenlaste, hulgast. Seljauim koosneb kahest eraldatud osast, millest eesmise uime tagaosas paistab selgelt silma must laik. Ahvena värvus varieerub väga laias ulatuses ja sõltub otseselt tema elupaiga omapärast. Nii võib liivase põhjaga kivide- ja vähese taimestikuga meres olla ahven kahvatukollase põhitooniga, samal ajal on üldtuntud rabaahvena praktiliselt mustjaspruun põhivärvus. Kõige kontrastsemad on taimestikurikkas tumeda põhjaga veekogus elavate ahvenate värvid: keha on tal siis tavaliselt värvunud kollakasroheliseks; tumedalt seljalt saavad alguse külgedel kontrastselt eristuvad tumedad ristitriibud; seljauime esiosa on hallikas, tagumine osa rohekas; rinnauimed on kollasetoonilised; kõhu-, saba- ja pärakuuimed ereoranzhist kuni punaseni. Sageli eristatakse ühes ja samas järves elavatel ahvenatel kahte erinevat vormi: järve- ehk tüüpilisi ahvenaid ja rooahvenaid. Eestis on seda tehtud meie kahes suuremas, Peipsi-Pihkva ning Võrtsjärves. Ahvena roovorm erineb tüüpilisest oma tumedama, kuid samas eredama värvuse, elupaiga, toidu, sigimisaja ning kasvutempo poolest. Meres ela-vatel ahvenatel erinevaid vorme ei ole võimalik eristada, küll aga erinevad nad magevees elavatest ahvenatest paljude näitajate poolest, näiteks kiirem kasvutempo ja erinev toidusedel, samuti pisut kõrgem viljakus. Kuna morfomeetrilised näitajad ei erine erinevates elupaikades ela-vatel vormidel üksteisest olulisel määral, siis ei pea paljud kalateadlased nende eristamist õigeks. Varasematel aastatel kuulsin sageli vanemate kalurite suust lugusid “ahvenakuningatest” - suurtest eredalt kuldseks värvunud kaladest, kes pidavat pärimuse kohaselt olema parvejuhid. Alguses pidasin selliseid kalu Ameerikas levinud kollaseks ahvenaks, kes mingil põhjusel sattus meie vette. Asja lähemalt uurides aga selgus, et tegemist on hoopis vanuse kasvuga ainevahetuses tekkinud häiretest, mille tulemusena soomustes leiduva hüa-liini tootmine on häiritud. See põhjustab ka teistel liikidel, näiteks vanadel nurgudel, esinevat kuldset alatooni. Pärnu ahven / 10:12, 26. okt 2016 Selle nädala lõpuks tuleb veel päeval +7-+10 sooja. November tuleb samuti suhteliselt soe -1+5. Jõulude ajal lund ei ole ega tule samuti, tirgutajad jääaugust ahvenat püüda ei saa. Näitan teile ainult saba. Jaanuaris tuleb veidi külma + 2 - 10 ja veebruari keskpäigas naudime mõne nädala pakast kus teperatuuri pügal langeb öösiti -25. Märts ei peta ja kuu lõpp on juba lumeta. Mai alguses läheb pärnakas juba ahvenaga võidu ujuma.
Detsembris jätkub 8–10kraadine külm, kuni kuu keskel saabub suur sula, mis võib lume isegi ära viia. Kas kõikjalt, seda ilmatark öelda ei oska. “Jõulud võivad isegi mustad olla, tõenäosus on 50:50, siis tasapisi külmeneb ja aastavahetus on taas valge maaga,” pajatab Kuuse-taat ning lisab, et see lumi jääbki maha. Jaanuar ja veebruar on üsna ühtlase külmaga, enamasti 5–10, selgematel öödel harva 15–18 kraadi. Kõige külmem on jaanuari lõpust veebruari keskpaigani ja ka siis mitte üle 20 kraadi.
KOMMENTAARID (20)