Ugala vastne hoone: Eesti suurim lava, udupilved ja konjakitoolid (22)

Ugala teatri publik ei pea uuenenud majja sisenedes pettuma. Kõik vana ja tuttav on uus, kuid ikka tuttav. Et teatrikompleks on muinsuskaitse all, taasloodi remonditööde aegu originaalilähedaselt kõik see, mida publik on aastast 1981 selle teatrimaja sümboliteks pidanud: publiku garderoobi UFOtoolid, publikufuajee pilvedeks kutsutud laelampide kaskaad ning kohviku konjakitoolid. Viimaste must-valge lahendus on eriti šikk. Ning mõistagi pole teatrimaja kohvikust kadunud menüüs aastaid püsinud publikulemmik – ploomi-jäätisekokteil. Muide, kuulsa kokteiliga klaasid on teatrimaja avamisel tervitusjoogiks.

Renoveerimise käigus läbis teatrimaja suured muudatused: lammutati ja laoti uuesti Ugala tunnusmärgiks saanud punasest tellisest fassaad; ehitati ümber väike saal, millest on tänaseks saanud kaasaegsete tehniliste võimalustega 180kohaline black box tüüpi saal; suures saalis saab publik nüüdsest istet võtta teatraalselt punastel toolidel; juurde on tekkinud kaks uut saali – keldri- ja kammersaal. Kõik valminud interjöörid, mille elementides on jäädud truuks 1980. aastatele omastele värvidele ja disainile.

Suures saalis on nüüdseks taas tulipunased klapptoolid. Täpselt nii, kuis aastal 1981. Kuid et tooliridu nihutati, on endise 512 koha asemel 538 isteplatsi. Kuid seegi pole veel kõik: renoveerimisega tekkis lavale 60 ruutmeetrit lisaruumi, mistap on Ugala teatril nüüdsest Eesti suurim lava – tervelt 450 ruutmeetrit.

Ugala uuendamine algas 2016. aasta alguses ning see läks maksma ligi 14 miljonit eurot. Ugala teatrirahvas pääses majja tagasi vahetult enne vabariigi aastapäeva.

Ehitustööde projektijuht on Riigi Kinnisvara AS. Ehitustööde peatöövõtja on Nordecon AS.

1981. aastast pärineva hoone arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Irina Raud, Kalju Luts ja Inga Orav, sisekujunduse autor on Mait Summatavet. Samad arhitektid koostasid ka rekonstrueerimisprojekti, mille alusel uuendustöid läbi viidi.