, 18. märts 2017 04:00
Kristiina Ehin.Foto: Kaari Saarma
„Olen välismaistel kirjandusfestivalidel kohanud pagulasluuletajaid, kes on kaotanud oma emakeele ja kirjutavad ainult inglise keeles. Nendes on tohutu kaotusevalu. Neil on veel selle keele hing, aga ei ole enam sõnu. Oleks väga valus, kui eestlaste juba praegu elavate või järgmiste põlvkondadega midagi sellist juhtuks. See on minu jaoks südame murdumise, lausa rahva hinge murdumise teema,” lausub luuletaja, proosakirjanik ja laulukirjutaja Kristiina Ehin. Oht on tema meelest täiesti olemas.
Kohtume Kristiina Ehiniga (39), kelle Eesti emakeeleõpetajate selts valis mullu aasta emakeeleõpetuse sõbraks, napilt enne emakeelepäeva ühes hubases Tartu kohvikus. Intervjuule tuleb ta koos seitsmekuuse tütreraasu Luikega, sest muusikust abikaasa Silver Sepp pole veel Tallinnast esinemiselt tagasi jõudnud ega saa last hoida võtta. Pisipiiga on heatujuline ja lõbustab end meie poolteisetunnise vestluse ajal peamiselt malenuppe karbist välja koukides ja uurides, aeg-ajalt kahmab ka uudishimulikult diktofonist kinni.
Edasi lugemiseks:
Digipaketiga saad ligipääsu Õhtulehe, Naistelehe, Tiiu, Nipiraamatu, Käsitöö, Kodukirja, Toidutare, Eesti Ajaloo, Eesti Metsa, Kalale! Looduses ja Ristiku Ristsõnade tasulistele artiklitele. Lisaks saad lugemisõigust jagada 4 sõbraga. Tellimus olemas? Logi sisse
104 kommentaari