Ka kaubajuudilt on raha kergem välja kaubelda kui Erik Rooselt (1)

"Erik tuli Postimehesse ajal, kui Postimehel läks suhteliselt kehvasti. Tänu sellele, et Erik on maru hea analüütik ja väga hea strateeg, tõi ta Postimehe mudast välja," jätkab Merit Kopli. Pikki aastaid oli Merit Kopli peatoimetaja ja Erik Roose peadirektor.

"Me olime dream team."

Unistuste meeskonnakaaslase kirjeldamisel on Kopli helde: "Ta on väga kokkuhoidlik, liigseid kulutusi ei tee ja ei talu. See on üks, mis kindel: ERRil hakkab nüüd majanduslikult kindlasti hästi minema. Lisaks tunneb Erik hästi inimesi ja tunnetab hästi olukordi, ma ennustan, et ta suudab luua enda ümber väga hea meeskonna. ERRi ootab ees hea aeg.

Ta võib olla küll kohati terava ütlemisega ja äkiline, aga tal on süda õiges kohas, see on väga tähtis. Ta ei ole kunagi pahatahtlik, ta on aus ja õiglane ja hoolib inimestest."

Mida teised Erik Roosega koos töötanud või kokku puutunud inimesed 1. juunil ERRi juhtima hakkavast mehest arvavad?

Toomas Sildam, Postimehe ajakirjanik 1996–2006, meenutab: ""Härra Sildam, teil tuleb oma kutseoskusi veel lihvida!"

Umbes nii Postimehe peadirektor Erik Roose kord ajalehe uudistetoimetuse juhile ütles. Ilmselt oli põhjust või näis olevat. Nõrganärvilise ja kergelt heituva inimese võis Roose (teda kutsuti ikka perekonnanimega) küünilisevõitu kõnepruuk kõikuma lüüa. Ka siis, kui tal õigus oli. Sageli oligi.

Lahkusin Postimehest sügisel 2006 ja Roose kinkis mulle reispassiks pudeli armanjakki aastaarvuga 1955. Mõtlesin: miks just 1955? Nüüd tean. Roose vaatas ju enda tulevikku – 1955. aastal asutati Tallinna Televisioonistuudio ja siit läks eetrisse esimene televisioonisaade."

Agu Uudelepp, Rahvusringhäälingu nõukogu esimees: "Erik Roose näitas konkursi ajal, et ta on hästi sihikindel, töökas ja süsteemne. Nii koostatud visioonist kui ka intervjuul antud vastustest oli selgelt aru saada, et meediamaastikku tunneb ta niikuinii, kuid nüüd on end ka ERRiga põhjalikult kurssi viinud.

Ja üks oluline nüanss on veel – ta oskab inimestega jutule saada. Seda oskust oleks jube raske juurde õppida, kuid suure organisatsiooni juhile on see hädavajalik."

Toomas Mattson, Postimehe kauaaegne tegevtoimetaja, lubab refereerida enda Facebookipostitust: "Ilmselt on ka klassikaliselt kaubajuudilt kergem raha millekski välja kaubelda kui temalt. Aga – kui suutsid ta ära veenda, et toimetusel on seda või teist tõesti vaja, siis võisid kindel olla, et see raha ka leitakse. Ka raskel ajal. Siin on üks Erikule iseloomulik meil toimetusele mu arhiivist 1999. aastast, kui toimetuse siselistis oli läinud pikaks jauramiseks, kas uus aastatuhat algab aastaga 2000 või 2001: "Tahtmata eksitada lugupeetud toimetajaid nende tõsises ja pingelises töös [---] teen omalt poolt ettepaneku teha toimetusel 12 kuu töö 11 kuu palga eest, kui sobib. Teie peadirektor. PS: loodan, et sellega on see dispuut ka lõppenud.""

Kairit Tsäro kirjutab Mattsoni postituse all: "Mulle meenub, kui sattusin Postimehe ajal Roosega sööklast tulles ühte lifti ["Seal olid ikka veel mõned reklaamitüdrukud kah," kinnitab Tsäro hiljem] ja ta märkis, et kitsas ja umbne on – mõned töötajad on ikka üle. Läksin järgmisel korrusel maha. Kui Erik oma korrusele jõudis, saatis ta mulle meili, et olgu ma mureta, kohusetundlikele jagub tööd alati."

Tsäro lisab telefonis juurde: "Ta oskas majanduslikult mittetasuvaid väljaandeid nii sulgeda, et töötajad ei tundnud end halvasti."

Ja lisab veel: "Kes tema naljale pihta saab, saab kõvasti naerda. Ta on pidudel kõva tantsulõvi, kellega on alati lõbus."

Kolleeg Küllike Rooväli mäletab, et jõulupidudel kandis Roose vastupandamatut punaste päkapikkudega lipsu, mis nüüd rändab ilmselt ERRi pidudele.

Selline mees on Erik Roose, Ihasalu külavanem.

ERRi uus juht: muutused on näha hiljemalt uuest aastast

"Ajalehte ERRil pole ja ilmselt ei tule ka, aga kõik muu – kogu uus meedia ja portaalindus – on kindlasti asi, mida peab rohkem edendama ja selleks ka raha leidma, sest ringhäälinguseadus praegu näiteks portaale üldse ei käsitle," ütleb lõppeval nädalal ERRi uueks juhiks valitud Erik Roose, kes alustab tööd 1. juunil.

Teie peamine tööülesanne on öelda inimestele, et raha ei ole?

Ma ei ole kindel, et see on mul töölepingus kirjas.

Juhatuse esimehe eesmärk on – sõltumata ettevõttest – pigem leida raha. Selleks, et öelda "Raha ei ole," pole mõtet juhatuse esimeest palgata. Sellega saab automaatvastaja kah hakkama.

Te olete veendunud, et tunnete ära uue ägeda projekti ja leiate selle elluviimiseks raha?

Olen küll veendunud. Lisaks loon ma innovatsioonijuhi ametikoha, kelle ülesanne ongi aidata juhatusel aru saada, milline idee on nii sisuliselt kui ka tehnoloogiliselt hea. Innovatsioon ei ole juhus, see on protsess.

ERRile on sageli ette heidetud, et suure osa programmist täidavad kordussaated.

Kordusi on, aga need on sageli seotud sellega, et programmi tootmiseks ei jätku ressurssi või on see kuhugi mujale ära kulunud. Siis polegi muud varianti – siis vaatame ka Kanal 2st juba 26. korda "Politseiakadeemiat".

Ühelt poolt tuleb muidugi otsustada, kas me suudame kõiki kanaleid piisavalt täita. Samas pole ka kordussaated saatanast – paljud tahavadki kindlal kellaajal kordussaateid. See, et kõik on harjunud järelvaatamisega, ei vasta praegu veel tõele, võib-olla viie aasta pärast vastab.

Kordussaated kui sellised on mingis mahus täiesti mõistlikud – et hoida vaatajasõbralikku mustrit.

Millal ja millest hakkab ERRi vaataja või kuulaja või tarbija aru saama, et tööl on uus juht?

Kuna sel aastal on eelarve ja plaanid paigas, siis – olles realist ja vaadates asja Hiina riigi 1000 aasta perspektiiviga – on viisakas vastus, et mingid muutused on näha hiljemalt uuest aastast. Kas mõned ka varem, see sõltub juba miljonist asjaolust.