Inimesed

Eestlane ja pass – koos üle 150 aasta (5)

Katrin Helend-Aaviku, 18. märts 2017 04:00
Foto: Tiina Kõrtsini
Milliseid isikutunnistusi eri võimud on eestlastele välja andnud?

Eestlaste passiajalugu ulatub üsna kaugele – esimesed paberilehel isikutunnistused saadi juba tsaariajal 154 aastat tagasi. Eesti vabariik hakkas passe välja andma mõistagi 99 aasta eest.

1866: Kõige esimene isikutunnistus – kogukonna- ehk vallapass. Lubas selle omanikul ajutiselt elada Balti kubermangude piirides või kuni 30 versta (umbes 32 km) kubermangude piiridest. Kui elupaika vahetas terve pere, sai passi ainult perepea, pereliikmed pandi aga dokumendile kirja. Naine sai eraldi passi vaid siis, kui ta oli vallaline või lesestunud. Foto: Katrin Helend-Aaviku
1895: Väljasaadetava isikutunnistus, mis anti kaasa kurjategijale, kes saadeti vangitapis Siberisse sunnitööle või asumisele. Karistuse ühe osana on väljasaadetaval pool pead paljaks aetud. See tegi ka pagemise keerulisemaks, sest väljasaadetul oli raskem ennast varjata. Dokument rippus igal väljasaadetaval kaelas. Fotost ja isikukirjeldusest hoolimata on teada lugusid sellest, kuidas raskemate süütegude eest karmilt karistatutel on teel olles õnnestunud enda isikutunnistus vahetada kergema karistuse saanu oma vastu kas siis jõuga võttes, või pärast seda, kui see teekonna raskuse all murdudes hinge oli heitnud. Foto: Katrin Helend-Aaviku

Keiser Aleksander II valitsemisaeg oli Vene impeeriumis reformide ajajärk. Eestlaste jaoks oli oluline 1866. aastal kehtestatud vallaseadus, mis vabastas inimesed mõisniku eestkoste alt ja senisest suuremal rahvahulgal oli võimalus minna elama linna, väljapoole oma kodukubermangu või koguni Vene impeeriumit. Nii tekkis esimest korda vajadus isikut tõendava dokumendi järele.

Juba 1863. aastal kehtestatud uue passikorralduse alusel said talupojad senisest oluliselt lihtsamalt taotleda tsaaririigi passi – kogukonna- ehk vallapassi. Juhul kui selle omanik ei osanud kirjutada, tegi ta allkirja asemel kolm risti.

1899: Oskar Lutsu sünni- ja ristimistunnistus, mille ta esitas Tartu ülikoolile apteekri abiks õppima asudes. 1926. aastani pidasid sündide, abielude ja surmade üle arvestust ainult kirikukogudused, kes väljastasid vajadusel ka vastavaid tunnistusi. Sünni-, abielu- või surmatunnistusi konkreetse vajaduseta ei väljastatud, neid asendasid kanded kirikumeetrikates. Foto: Katrin Helend-Aaviku
1909: Väljarändaja pass. 20. sajandi alguse väljarännupuhang viis tuhanded eestlased Siberisse elama, sest seal oli võimalik maaomanikuks saada. Väljarändajate jaoks võeti kasutusele eraldi isikutunnistus, millele olid märgitud kõik pereliikmed, kes välja rändasid ja ka sihtkoht, kus neile oli maa eraldatud. Foto: Katrin Helend-Aaviku

Enne vallapassi oli kirikute hingekirjas olevatel talupoegadel võimalik vajadusel saada koguduse registrist vaid väljavõte sünni ja leeri kohta. Seda läks vaja enamasti teise koguduse hingekirja minemisel.

Veelgi varem, pärisorjuse ajal, said talupojad, kelle mõisnik teenete või hea teenistuse eest pärisorjusest vabastas, vabaduskirja.

1917: Viktor Kingissepale välja antud isikut tõendav dokument Venemaale reisimiseks. Foto: Martin Ahven
1918: Saksa okupatsiooniajal välja antud põhjalik armeepass. Foto: Martin Ahven
1918: Eesti Töörahva Kommuun jõudis oma 50päevase tegutsemise jooksul välja anda vähemalt 2200 isikutunnistust. Foto: Martin Ahven

Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal andsid korda ja täpsust hindavad sakslased eestlastele juba nii foto kui ka sõrmejäljega varustatud dokumendi, mille nimeks oli armeepass. 1918. aasta novembris, kui Saksa okupatsioon lõppes, jätkas tegevust Eesti Ajutine Valitsus, kes juba kahe nädala pärast kinnitas kaks esimest õigusakti, millest üks oli "Ajutise Valitsuse määrus väljamaa passide, passide viseerimise ja sõidulubade väljaandmise kohta". Esmajärjekorras vajasid Eesti kodanikud välismaale sõiduks välispassi, mida algul nimetati välismaa passiks. Neid anti välja kuni 1922. aastani.

Eesti vabariigis hakkas siis kehtima ka riigisisene isikutunnistus – mustakaaneline (kuid ilma kaanetekstita) praeguse passi suurune dokument, kuhu märgiti rahvus, elukutse, sõjaväekohustus, perekonnaseis, lapsed ja ka elukoht.

1918: Eesti Töörahva Kommuun jõudis oma 50päevase tegutsemise jooksul välja anda vähemalt 2200 isikutunnistust. Foto: Martin Ahven
1919: Eesti Ajutise Valitsuse välja antud pass välismaale reisimiseks. Foto: Martin Ahven

1919: Viktor Kingissepa emale välja antud isikutunnistus. Elise Kingissepp, neiupõlvenimega Allas, sündis 1851. aastal Karja kirikumõisas Saaremaal. Ta oli koduperenaine ja viie lapse ema. Suri 1939. aastal. Foto: Martin Ahven
1920: Väljarännanud eestlaste Eestisse tagasitulemiseks vajalik dokument. Foto: Martin Ahven

Kolmekümnendatel aastatel tuli välispassi taotlema minnes tasuda riigilõiv ehk passimaks. See maks tõusis vastavalt taotluste hulgale – kui tundus, et välismaale kippujaid on liiga palju, tõsteti kohe ka passimaksu.

1922: Piiskop Jakob Kuke välispass. Passi kleebitud lisalehed kirendavad reisimiseks väljastatud viisadest ja piiriületustel passi löödud templitest. Passis oli lisaks fotole ka koht isiku sõnaliseks kirjeldamiseks, seda aga sageli ei täidetud. Foto: Katrin Helend-Aaviku

1927: Peale inimeste oli ka hobusel oma pass – hobusepass. Foto: Martin Ahven

Eesti vabariigi isikutunnistuste väljavahetamine Nõukogude Liidu passide vastu algas 15. mail 1941. Juba mõne kuu pärast olid Nõukogude passid aga minevik ning järgmise kolme aasta jooksul kehtis eestlastele saksakeelne isikutunnistus Personalausweis.

1940: Sõjaväepilet, mille vahel on siiani armsama pilt. Foto: Martin Ahven
1941: Palgaraamat, ühtlasi isikutunnistus. Foto: Martin Ahven

1941: Pasport. Foto: Martin Ahven

1944. aasta sügisest olid ka need ajalugu ja järgmise ligi poole sajandi vältel kehtis Eestis taas Nõukogude Liidu pass.

1959: Ameti­ühingu­pilet. Foto: Martin Ahven

Eesti taasiseseisvudes 1991. aasta augustis oldi samas olukorras kui 1918. aastal – polnud selgust, kes on Eesti kodanikud ja puudusid isikuttõendavad dokumendid. Juunis 1992 kehtestati Eesti vabariigi passimäärustik ja selle alusel hakati väljastama siniste kaantega Eesti kodaniku passe. Uus dokument oli nii siseriiklik isikutunnistus kui ka välispass.

Praegu aga saavad kõik Eesti kodanikud punase kaanega Euroopa Liidu passi.

Kasutatud allikad: "Eestlaste passid läbi aegade", Pekka Erelt, Eesti Ekspress; Rahvusarhiiv; Tallinna Linnaarhiiv. Fotod on pärit Rahvusarhiivi Tallinna ja Tartu kogudest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee