KERROD, NASTJAD, KALDRED: üle poole eestlastest usub ülivõimetega inimesi (79)

"33 protsenti Eesti elanikest (vanuses 15-74) identifitseerib ennast mingi religiooni kaudu, 29 peab ennast kristlaseks, kolm protsenti maausuliseks. Ülejäänud (1 protsent) kuuluvad muusse religiooni (budism, islam),“ selgitas Emori käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson.

Vaimseks, kuid mittereligioosseks peab end 34 protsenti eestlasest. Kristlaseks tunnistamine on  iseloomulik pigem vanemaealistele (50+) ja mitte-eestlastele.

"Väga inimlik on millessegi uskuda – eestlaste usk jumalasse on maailmas üks madalamaid, siin on tühimik, mida esoteerika saab edukalt täita," lisas Reinson.

Usk ebamaisesse võimendub eriti tervise puhul, kui Reinsoni sõnul rõhutakse imelistele tervenemistele, tuuakse näiteid nii-öelda päris elust ning sellistel puhkudel ei süveneta reaalsetesse faktidesse või teaduslikku lähenemisse. "Näiteks 36 protsenti Eesti elanikest usub kristallide ravivõimetesse ehk ligikaudu 350 000 Eesti elanikku vanuses 15-74. Usk kristallidesse on pigem omane naistele."

Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse usub 38 protsenti, samas kui 47 protsenti usub mingit vandenõuteooriat. See on iseloomulik rohkem mitte-eestlastele.

Näiteks: 30 protsenti usub salaorganisatsioonidesse, kes tegelikult valitsevad maailma, 10 protsenti usub sellesse, et ükski kosmoselaev pole tegelikult Kuud külastanud ning kuus protsenti usub, et paljud maailma liidrid võivad olla tegelikult reptiilid.

Kantar-Emori üle-eestiline küsitlus tehti käesoleva aasta veebruaris 923 vastaja seas, kes olid vanuses 15 kuni 74 eluaastat.