Lugesin kunagi saarlase ja mandrimehe dialoogi. S:Teatsa,maa söitsi vööra vörriga söstrapöösasse. M:Miks sa sõitsid võõra võrriga sõstrapõõsasse? S:Maap näind söstrapöösast. Naljahambad soovitasid kasutada seda lugu praamil eelisjärjekorra puhul.Kohe selge kes "öige"saarlane ja kes mitte.
Enamus neist on tööelus igikestvalt oma kohta otsivate keeleõpetlaste spetsiaalselt leiutatud ning ei leia kunagi kõnekeeles kasutust ning on seeläbi väärtusetud.
Vanasti oli esikohal sõna välde, mille alusel sõna ka kirjutati. Kummaline, et rekkajuht tuleb kirjutada rekajuht. Kui nii siis hakkame ka sellisena hääldama. Sellist jama, et kui kolmandas vältes seda sõna hääldama hakates oleme justkui soomlased! Keelt kaunistavad välted. Kui varsti kõik kolmanda vältelised sõnad muudetakse ära teise vältelisteks, siis muutub keel monotoonseks mõminaks! Kes üldse võtab õiguse seda ilusat emakeelt muuta ja risustada?
See ongi soomekeelne sõna millalgi 90-tel eesti keeles slängina kasutusse võetud. Kirjakeeles sellist sõna ei olegi, seega ei ole ka mõtet vaielda kuidas õige on.
KOMMENTAARID (18)