Mul meenub lugu ühest tüdrukust,keda peale tööle suunamist lausa solvati.14. märts 2017, 07:39
Oli aasta 2011 jaanarikuu viimane neljapäev.Kell oli 15:28.Sattusin pärast tööpäeva lõppemist prügikastide tühjendamise juurde.Kuid järsku kuulsin,kuidas üks naistöötaja oli öelnud teisele töötajaile kabinetis istudes nii : "Kindlasti vaatab uues töökohas kõigi poole ja jätab väga halva mulje".Ühesõnaga sooviti halba saatust.Ja rääkis sellest kõigile edasi enne,kuni mulle lõpuks vahele jäädi.Eks ta arvas,et puutun kokku inimestega,kellel hakkavad olema tülid ja konfliktid.Kes ei saagi argipäeviti rahulikult olla.Otse vastupidi : ma võtsin hoopis julguse kokku ja saan halbu asju ära hoida.Kuulge,aga kuhu siis inimene ikka vaatama peaks.Juhtub näiteks kellegagi mingi halb asi,vajatakse abitööd,ei jõuta iga tööga tegeleda ja nii edasi.See naine kes kunagi mõned aastad tagasi ebameeldivaid arvamusi põhjustas,tõmbas eestist koos oma perega uttu.Tuli välja,et teda hakkas vaevama minevik,mille ta minu kuuldes põhjustas.Ja üleüldse.Kuidas see vanasõna siis ongi "Igal oinal on oma mihklipäev".
Langevad nad jee! Joodik ja lakekrants. Ja mis mõttes lembelaulik? Unustage ära see sõna kui Sulist juttu tuleb. Mõlakas selline. Minu voodisse ta ei saa enam kunagi. Elajas selline. Must ja kasimatu.
KOMMENTAARID (33)