Inimesed

Eesti keele professor: "Keelde on tulnud prügisõnu, mida üleliia kasutatakse."

Katharina Toomemets, 11. märts 2017, 04:00

101 KOMMENTAARI

a
Ahah!Nojah!/ 13. märts 2017, 13:06
Kas ilus eesti keel?okei,davai, tsau.
p
piiks ja puuks/ 13. märts 2017, 11:54
aitab jamast,pange ükskord tuli kustu!!
n
naer/ 13. märts 2017, 13:01
t
Täiendus/ 12. märts 2017, 22:14
Igalt poolt on kuulda, et eesti keel lihtsustub. Näiteks aastaarvudest rääkides kasutatakse ainult nimetavat. Ja siin on jälle näha inglise keele mõju. Kuhugi pole kadunud ka russitsismid. Öeldakse, et ta on hea tervise juures, selle asemel, et öelda lihtsalt : ta on terve.
Keel areneb kindlasti. Paraku on ka nii, et aja jooksul mõned keeled lihtsalt lahustuvad teiste keelte mõjul. Ju see on asjade loomulik käik nagu seegi, miks mõned välismaale kolivad ja kus nende lapsed õpivad ainult sealset keelt rääkima.
Kuid igal juhul peaksid korralikku eesti keelt oskama saatejuhid, diktorid. Paraku on selles osas suuri puudujääke.
l
Lihtsalt jälgige!/ 12. märts 2017, 18:30
Me nagu räägiksime eesti keelt. See nagu on nii veres, et muudmoodi lauset koostada ei saagi.
t
Taat/ 12. märts 2017, 12:07
Nõuka ajal olid venekeelsed sõnad,nüüd on inglisekeelsed väljendid! Kas nii me siis oma ilusat keelt hoiame?
k
kadakas/ 12. märts 2017, 12:14
Enne II maailmasõda oli kombekas ka üht - teist saksa keeles väljendada. Seoses Inglismaa lahkumisega EU-st saksa keele osatähtsus suureneb.
r
Reeglitele ei vasta/ 12. märts 2017, 11:07
n
naine/ 12. märts 2017, 10:30
keel läheb lihtsamaks ja inimene laisemaks.Oskused (ka sellised nagu kütta tuba,keeta sülti ja paljud muud) kaovad,sest sülti saab poest ja tuba on juba soe.Ja ilmselt läheb keel veel lihtsamaks,sest noored ei suhtle eriti palju,istuvad nutiseadmetes tundide kauppa.Sellel on kindlasti kurvad tagajärjed.
g
Gudrun/ 12. märts 2017, 01:45
Kelle jutt on prügine, parasiit- ja väärsõnu täis, sel on samas seisus ka mõtlemine. Korralik ja puhas eneseväljendus eeldab ka selget mõtlemist. Iseäranis segast panevad poliitikud ja mitmesugused ametnikud. Väga moes on ka ee- ja ää-tamine. Eesti on küll e-riik, aga...

o
onjutamine/ 12. märts 2017, 00:15
on ületanud kõik piirid. see on ka naiselike meeste meelissõna. jah, ja päeva lõpuks on saanud selgeks, on ju. jne jne värdsõna "eestimaalane" on interrinde sünnitis, aga meie meediamehed on selle agarad kasutajad. eriti agar on PRIIT KUUSK, piinlik ja vastik rahvustelevisooni eetris kuulata.
a
Arvamus/ 11. märts 2017, 22:41
Tellisime oma ettevõttesse TLÜ õigekirja koolituse - super koolitus oli.
s
suhteliselt peenutsev/ 11. märts 2017, 21:31
on ka lause sees kasutatav sõnaühend "ehk et" Isegi koma ei oska ma sinna panna.
r
raadiokuulaja/ 11. märts 2017, 21:46
Jumal tänatud, et seda jubedat parasiitmoodustist vähemalt kirjalikes tekstides ei üritata kasutada. Sinna koma panemise üle pole vaja üldse pead murda, sellist väljendit ei pea üldse kasutama.
On mingi peamiselt Tallinna nais-yuppie'dest koosnev seltskond, kus "ehketamise" tõbi levib kulutulena. Isegi mitte-eesti emakeelega inimestele hakkab juba külge.
o
11. märts 2017, 22:44
Olen aimult 8- klassilise haridusega, kuid ega, aga kasutamist juba harjutasime.
s
11. märts 2017, 22:42
seal ei olegi koma kohta
m
maitea/ 11. märts 2017, 21:09
"Ma ei tea" on sidelauseks muutunud. Valus kuulata.
p
polüglott/ 11. märts 2017, 19:29
ÜRO soovitus aastast 2010: vene keel teiseks riigikeeleks.
http://www.ohtuleht.ee/399333
http://www.postimees.ee/3467179/europarlamendi-liberaalide-juht-naeks-vene-keelt-eli-ametliku-keelen...
"Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni (ALDE) juht Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt leiab, et vene keel peaks olema Euroopa Liidu ametlik keel.“
ALDE on esindatud ka Euroopa Liidu Regioonide Komitees, Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees ja NATO Parlamentaarses Assamblees.
Eestist kuulub ALDE-sse Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond.
n
no nii/ 11. märts 2017, 19:26
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=21754
25. septembril nõudis Eerik-Niiles Kross venekeelse Postimehe online-väljaandes, et Tallinnas olgu eesti, inglise ja vene keel võrdses kasutuses. Pealkiri on sõnastatud kogu IRL-i nimel - „IRL: Tallinnas peab olema kolm kohalikku keelt - eesti, vene ja inglise".
http://www.ohtuleht.ee/406865
Erik-Niiles Kross: Savisaar on venemeelne kaabakas!
b
billy - willy propaganda/ 11. märts 2017, 19:24
USA tollane esindaja Ida – Euroopa riikides ning radiojaamade Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa endine
asedirektor Paul Goble:
Kodakondsuse saamiseks peaks Eestis keeleoskuse nõude kaotama
„Postimees” 17.09.1993
v
võsajänki/ 11. märts 2017, 19:13
26. aprill 1936 - Nimede Eestistamise Seltsi rünnakpäev võõrapärasele nimele.
Vastavalt orientatsioonile on eestlasi nimetatud: kadakasakslane, pajuvenelane ja võsainglane.
k
Kuulge,/ 11. märts 2017, 21:49
Kuusalu pastor Eduard Ahrens pani aluse. Ausammas tuleb kohe.

e
11. märts 2017, 19:07
Emakeele ausammas asub Kadrinas, Lääne-Virumaal.
Ausammas on ühtlasi pühendatud ka kolmele Kadrina saksa rahvusest pastorile. Just Rainer Brockmann, Joachim Gottlieb Schwabe ja Heinrich Stahl panid aluse eesti kirjakeelele.
k
11. märts 2017, 19:05
Kuidas eesti keel sai Tallinna linnas ametlikuks töökeeleks
Roheline Pealinn 24. aprill 2015
1917. aasta 6. augustil toimunud Tallinna volikogu valimistel võitsid vasakpoolsed.
Volikogu esimeheks sai enamlane Jaan Anvelt, aseesimeheks esseer Jakob Ümarik ja linnapeaks enamlane Voldemar Vöölmann. Tuli otsustada 101 liikmelise volikogu töökeel. Vasakpoolsed hääletasid eesti keele, parempoolsed eesotsas Konstantin Pätsiga aga vene keele poolt. Ka Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska tsirkulaar sätestas töökeelena vene keele.
z
Zz/ 12. märts 2017, 08:34
..ja nendele raiskadele tahetakse veel ausammast..üks sai juba tänava..
p
Prügisõnad/ 11. märts 2017, 18:26
Mitte ainult prügisõnad ei häiri. Mina lugesin ühes intervjuus ETV-s ära, mitu korda intervjueeritav alustas oma lauset sõnaga "et". Sain 62 korda. Justnimelt alustas lauset. Ja nii olen ma ka kuulanud teistes kanalites neid intervjuusid. Ma ei suuda seda kuulata, vahetan kohe kanalit kui kuulen juba 10 korda et, et ,et. Ja teine asi, mis häirib. Kui isegi telereporter ise ütleb "taodelda".
e
11. märts 2017, 18:55
et, siis pole jutumārke vaja
"
// 11. märts 2017, 20:37
"et" lause algul on nagu mingi moeasi. Siis tuleb paus ja järgneb "ee-ee-ee..." Siin pole tegemist jutumärkidega. Mina ka ei suuda kuulata.
l
lilli/ 11. märts 2017, 18:15
" TERE ! (ka minu poolt)", kas kolme viimase sõnata jääb teretus lahjaks või?
h
11. märts 2017, 19:18
Häirib, kui kui intervjuu lõpus saatejuht tänab ja intervjueeritav vastab samuti tänan.
s
11. märts 2017, 21:01
See riigikogulaste komme, aitäh siin ja aitäh seal
h
Harjumatu!/ 11. märts 2017, 15:51
Keel on muutunud.
Praegu ei tee keegi enam midagi, praegu kõik ainult teostavad midagi.
e
Eriti/ 12. märts 2017, 21:27
s
smith/ 11. märts 2017, 15:46
üks teema on jäänud puudutamata: "lõpeb" ja "lõppeb". ma saan aru, et "lõppeb" on ametlikult lubatud, aga kole on see ikkagi. siit edasi tulevad juba "supper" ("super" asemel) ja teised taolised värdsõnad.
k
11. märts 2017, 18:32
h
11. märts 2017, 18:57
Hakab ja hakab. Kirjutasin eile komentaris hakab ja kohe tehti mārkus. mileks ūleligsed tāhed kui niguni selge.
h
12. märts 2017, 10:51
Hakkab ja hakab tahtsin kirjutada, Arvutiga tuleb kirja palju apse.
s
smithile/ 11. märts 2017, 19:22
Lõppeb on kogu aeg kasutusel olnud ja pole mingi värdsõna, see lõpeb on just viimasel ajal juurde tulnud ja võõras.Aga kui sa juba "lõpeb" ja "super" omavahel võrdled, siis polegi sinult eriti midagi oodata.
m
moorike/ 11. märts 2017, 21:00
Kes või mis lubas valesti kirjutada: lõppeb, on õige ja lõpeb on väär.
m
Mario Nett/ 12. märts 2017, 11:24
to moorike
lõppeb ja lõpeb, mõlemad on õiged.
Kui ei usu, vaata ÕS-ist järele.
o
Okei/ 14. märts 2017, 13:16
Et siis "hüppab", "kappab", "lakkab" ja muud sellised sõnad peaks ka ühekordse klusiiliga kirjutama, muidu ei õpi inimesed sõna "super" õigesti kirjutama?
s
11. märts 2017, 15:44
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
j
jobtvojumat ikka tead mis tähendab,/ 11. märts 2017, 17:23
need on muidugi kolm erinevat sõna aga siiski,kas tead.
k
Kas/ 12. märts 2017, 21:30
eesti keel enam ei kõlba, et venes vaja ropendada? Teeks kõigepealt ikka emakeele korralikult selgeks?
õ
õppejõud/ 11. märts 2017, 19:16
t
11. märts 2017, 15:31
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
n
11. märts 2017, 19:19
Nii räägivad ka põliseestlased. Kirjakeeles peab muidugi korrektsem olema.
t
Tuleb, läheb/ 11. märts 2017, 21:12
See on kassapidajate släng- "Läheb veel midagi?"
m
11. märts 2017, 22:47

m
Miks nagu-nagu-nagu-nagu-tad?/ 11. märts 2017, 15:16
Mulle ei meeldi, et mõni topib igasse lausesse või lause algusesse sõna: nagu
õ
Õpiväljundid/ 11. märts 2017, 14:04
Oskab tõlgendada
Oskab analüüsida
Oskab läbi viia
On valmis võtma vastutust
Omab süvendatud teadmisi
Omab baasteadmisi
Omab valmidust
On valmis võtma vastutust
Kasutatud allikat ei ole mõtet lisada, sest "kasutatakse massiliselt"
s
11. märts 2017, 14:40
k
Küsimus/ 11. märts 2017, 15:11
"EESTI KEEL 2004–2010 Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010). Projekt"
Mis sellest projektist sai?
s
Selle viis keeleteadlane THI/ 11. märts 2017, 17:25
k
11. märts 2017, 16:14
Kuidas vastutuse võtmise valmidust ja teadmiste süvendatust hinnatakse?
v
valvur/ 11. märts 2017, 14:00
Viimastel aastatel on väga moodi läinud segi ajada sõnad "ega" ja "eks" ja seda pealtnäha haritud inimeste ütlemistes ja kirjutistes. ( Eks ta vähe hull välja paistab aga ega ta sellepärast veel hull ei ole!)
n
nb/ 11. märts 2017, 13:56
MITTE inglis keele, vaid inglisE keele.
l
Lisan veel juurde/ 11. märts 2017, 13:36
ma nagu tahtsin,.. ma nagu olin, ,,,,ma nagu tegin jne. Kole on kuulata, kui ajakirjanikud räägivad eesti keelt ja ise olevat kõrgharidusega, mida siis veel tavalistelt inimestelt tahta. Ka TV-s kasutatakse sellist vigast keel, et lausa häbi on kuulata. Liiga palju on meie keelde tulnud võõrsõnu, mida ei osata õiges kohas kasutada. Eestikeel on reostatud nii vene keele kui inglis keele (veel rohkem) poolt. Oleme rikkunud oma ilusa keele ise ära, tahtes olla moodsad ja popid. Inimese intelligentsi mõõdetakse tema oma emakeele oskuse ja kasutuse põhjal.
a
11. märts 2017, 13:28
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
j
11. märts 2017, 14:06
Ja milles see venemeelsus seisneb?
n
nagu ma arvan,/ 11. märts 2017, 13:09
on see jutt nagu väga õige ja nagu vägagi õpetlik, mis väärib nagu suuremat diskussiooni, minu poolt nagu olekski kõik. tšau!
a
11. märts 2017, 13:14
s
11. märts 2017, 16:20
sinu huumor on tore. Viis plussi Sulle, tõsiselt, mitte nöökimisena.
m
Mibis sebii obin/ 11. märts 2017, 12:41
suht tripib,lambist laigib, tweedib ja ajab trigerisse,pmst prgu ignob

l
lihtne inimene/ 11. märts 2017, 12:40
Väga palju kasutatakse selliseid sõnu: narratiiv, marginaalne, vautser, kasting - mille tegelik tähendus jääb arusaamatuks.
Lisaks veel mõttetud asendused:
trip( suka trip, mantli trip) - reis, matk
staf - varustus, asjad
tiinekad ( poegade ootel emasloomad) - teismelised
tiim - võistkond, meeskond, naiskond
tiil - kokkulepe
m
11. märts 2017, 19:28
Mite suka trip, vaid sukatripp, mitte mantli trip, vaid mantlitripp.
l
lippur/ 11. märts 2017, 12:08
Emakeelepäev 14. märts on Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Ka korteriühistud, firmad, koolid jt juriidilised isikud, samuti eramajade ja suvilate omanikud.
http://parnu.postimees.ee/1168004/emakeelepaeeval-heisatakse-eesti-lipud
https://www.eesti.ee/est/kontaktid/avalik_oiguslikud_juriidilised_isikud_1
l
12. märts 2017, 09:48
Lipud heisatakse hiljemalt kell 8:00 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui 22:00. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
n
Nad vs need/ 11. märts 2017, 11:13
"Ühed sõnad ... mida pruugitakse liiga palju – nad trügivad sinna, kus peaks olema teised sõnad,"
Kui eesti keele professor ei tee vahet elusa ja eluta objektide asesõnadel ning nimetab sõnu "nad", siis pole imestada, et televisioonis, raadios ja internetis on intervjuudes kõik elutud asjad elusa "nad", "tema" ja "ta" asesõnadega väljendatud ja elutute asesõnade "see" ja "need" kasutamine on haruldaseks muutunud. Seda keeleväänamist on jube kuulata.
l
Loogik/ 11. märts 2017, 13:17
Kui artiklil on autor, Katharina nimeks, siis oletan, et viga on autori mitte keeleteadlase tehtud.
a
Aet/ 12. märts 2017, 08:13
Kui ma tahan tekstis näidata, et mingi kokkuleppeliselt elutu asi on minu jaoks nii tähtis, et " elab", siis ma ka vastavat asesõna kasutan.
t
tänapäevane/ 11. märts 2017, 10:55
onju, eksju, tegelt, põmst, jaataaga jne - keel läheb aina lihtsamaks.
i
irw/ 11. märts 2017, 11:55
ä
ää/ 11. märts 2017, 13:17
ää a ma nagu tegelt ka vaata, tripin vaata
o
onju ja eksju = need veidi naljakas mõttes ju/ 11. märts 2017, 15:24
Mulle need onju eksju meeldivad, veidike lisab emotsionaalsust
v
vkr/ 11. märts 2017, 10:44
"absoluutselt" kasutatakse liiga palju.
j
ja veel/ 11. märts 2017, 12:26
"suured tänud" on väga moodi läinud. Mu meelest peaks olema "suur tänu" nagu siiani on olnud.
l
Leelela Luu/ 11. märts 2017, 21:59
"absoluutselt" on Raadio 2 jorsside släng
a
Antsu vend/ 11. märts 2017, 10:39
Vaata, mul on probleem, vaata eks. Ja vaata, kui tööle tulin, siis oli nii, vaata. Tea, mis selle vaatamisega on, ma alati küsin kohe vahele, et "kuhu?".Noh, et kuhu ma vaatama pean?
Kirjakeeles on lausa pandeemiline sõna "sai". Sai mindud, sai tehtud, sai oldud, sai mõeldud, sai küsitud, sai, sai, sai, sai.
a
Ants / 11. märts 2017, 13:13
Sai kohvikus lōunal kāidud. Mina ise ei sōōnud, kaaslased sōid, ja mul siis oli aega ūmbritsevat mārgata. Kōrvallauas hārral helises telefon ja algas ārijutt, mis kostus ūle saali. Et ikka teiselpool toru otsas paremini aru saadaks, selleks joonistas mees vasaku kāega kōik skeemid ōhku ja tāpsemad jooned tōmbas sōōgilauale.
s
SL/ 11. märts 2017, 10:24
Üleliigne sõna "omama" kasutamine häirib väga, ju see on tulnud sõnast "have": ma oman autojuhioskust, ma oman abikaasat, oman kõrgharidust. Selmet öelda: ma oskan autot juhtida/mul on juhiluba, mul on abikaasa/olen abielus, mul on kõrgharidus jne.
L
:)/ 11. märts 2017, 11:57
Lisaks on meil startivad saated/ sarjad. Mingid spordivõistlused toimuvad vää?
t
tähelepanek/ 11. märts 2017, 10:21
on ju, eks ole, mida iganes, ütleme nii,võtame näituseks niimoodi, jällegi, igatahes, oleme ausad, nagu, jne. jne.

r
r/ 11. märts 2017, 10:15
Keel on olnud pidevas muutmises. Pole olnud perioodi ajaloos kus e.k. oleks püsinud muutumatuna. Kõikide teiste keelte pidamine võõrasteks, nendest pärit sõnu parasiitlikeks jm on väga ignorantne ja arrogantne.
j
Jehuu!/ 11. märts 2017, 09:56
p
polüklott/ 11. märts 2017, 09:54
semmoinen point, pljätt, kas tead!
l
LUGEGE ILUKIRJANDUST!/ 11. märts 2017, 09:53
ütleb tädi taandarenevale kirjaoskamatute ühiskonnale
m
moorike/ 11. märts 2017, 09:50
Mulle on arusaamatu, näiteks: kirjutatakse ja räägitakse noorte puhul: ma armastan oma pere. Mu arust peab olema, ma armastan oma peret ( osastav, keda ? mida?, peret) siin aga pere- ainuses. Mitte ei saa aru, mis reeglit siin kasutatakse. Ja muukeelsete puhul on ütlemine, et lubatud, see ja teine apsaka grammatikas olevat lubatud. Kui eesti keeles on õigekeele reeglid, mil moel neile koolis õpetatakse valesti ,lisatakse juurde, et on lubatud. Kes lubas, millal ja miks, rikkuda eesti keelt.
K
@moorike/ 11. märts 2017, 10:49
Kas armastad ka emat ja isat?
j
jh/ 11. märts 2017, 14:45
a nürit nuga ei armasta.
i
irw/ 11. märts 2017, 16:02
mitte nürit vaid ikka nüridat :)
j
jh/ 11. märts 2017, 18:35
nürit ja nüridat, mõrudat.
m
moorike/ 11. märts 2017, 20:57
Armasta ema ja isa aga armatad ikkagi peret, mitte pere. Mõtle, miks nii on. Kui oled eestikeelses koolis käinud, siis tead.
v
vt. keeleveebi/ 12. märts 2017, 17:41
www.keeleveeb. ee. Eestis on väga palju tüüpsönu, aga ema, isa ning pere on erinevad tüüpsönad. Ühel on tüüpsönaks tubli näiteks. Ei ole nürit ega nüridat, on nüri. Ja on möru. Nagu pesa mitmes käändes.
n
no see / 11. märts 2017, 09:27
taimeliikide näide on ikka jabur. professor tahab ennast targaks ja huvitavaks teha. huvitan, kui palju sõnu oli eesti keeles nt. sada-kakssada aastat tagasi? eesti keel ja põhiseadus ei ole kivisse raiutud, et neid täiustada ja muuta ei saaks... või on? eesti keelt tuleb hoida, aga ei maksa lolliks minna. ja muidugi tuleb tarka panna, et ametit hoida...
e
Ei mingeid prügisõnu/ 11. märts 2017, 09:10
Oluline on, et kõik teemad on laual.
p
Parandus/ 11. märts 2017, 09:47
c
caff/ 11. märts 2017, 09:03

j
JOHNnes LYDONer/ 11. märts 2017, 08:19
a
11. märts 2017, 08:18
t
Tere ka minu poolt!/ 11. märts 2017, 08:02
Seda teksti peab paneelis arutama, võibla.
m
Mario Nett/ 11. märts 2017, 11:13
Et ää... Me monitoorime seda paradigmat, vaatame numbritele otsa, arutame seda koos panelistidega ja päeva lõpus lisame selle oma agendasse.
u
Uu/ 11. märts 2017, 12:20
e
11. märts 2017, 14:03

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee