LUGEDA:
Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele professor Reili Argus räägib, et avarduva tähendusega sõnad, laenud ja võõrkeelsed väljendid kipuvad tõukama keelest välja varem sama nähtuse kohta kasutatud sõnu. Et eesti keele omasõnad ei ununeks ja sõnavara oleks rikkam, soovitab Argus lugeda ilukirjandust.Foto: Tiina Kõrtsini
11. märts 2017, 04:00
Eesti keele professor: "Keelde on tulnud prügisõnu, mida üleliia kasutatakse." (101)
"Sõnu, mida tekstides valesti kasutatakse, on erinevaid. Ühed sõnad on sellised, mida tarvitatakse vales tähenduses, teised aga sellised, mida pruugitakse liiga palju – nad trügivad sinna, kus peaks olema teised sõnad," räägib Tallinna ülikooli eesti keele professor Reili Argus.
"Sõnu, mida tekstides valesti kasutatakse, on erinevaid. Ühed sõnad on sellised, mida tarvitatakse vales tähenduses, teised aga sellised, mida pruugitakse liiga palju – nad trügivad sinna, kus peaks olema teised sõnad," räägib Tallinna ülikooli eesti keele professor Reili Argus.
Välismaalased leiavad sageli, et eesti keel on üks maailma raskemaid. Kuid nagu iga keele puhul, eksivad üsna sageli ka emakeelekõnelejad, ja mitte üksnes õigekirjas, vaid ka sõnakasutuses.
Teisipäevase emakeelepäeva eel palusime keeleteadlasel ja õppejõul Reili Argusel tuua välja sõnu, mida eestlased kipuvad kõige sagedamini sobimatus kontekstis kasutama.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid