ÕHTULEHE VIDEO | Miks me kõik armastame Anne Veskit ja Ivo Linnat? Sellepärast, et nad on nii lihtsad, lahked ja ausad! (192)

Üks suuremaid Eesti kollase ajakirjanduse tähti ja vedajaid Anu Saagimgi muutub Anne Veskist ja Ivo Linnast kõneldes hellaks. Saagimi sõnul kuuluvad Veski ja Linna puutumatute hulka. «Kui nende kohta halvasti öeldakse, siis see on pühaduse rikkumine!» on Elu24 peatoimetaja resoluutne. «Nad on Eesti mõistes pühakud.»

Bravuuritar ütleb, et Anne ega Ivo ei vea iialgi alt – ei artisti ega inimesena. «Sul peavad olema inimesed, kelles sa ei pettu, kellesse ei kaota usku,» märgib ta. «Nende elu ja nende looming aitab, kui on raske, ja on toeks ka siis, kui oled rõõmus. Anne Veski ja Ivo Linna on inimesed, kes loovad minus õnne- ja heaolutunde.»

Ajakirjanikul on suur vahe, kas suhelda uuema aja superstaariga või Anne ja Ifi-suguste vana kooli artistidega. Esimesed kipuvad pirtsutama – küll ei sobi helistamise kellaaeg, küll teema.

Lubatakse kohtuda, aga jäetakse tulemata. Anne ja Ivoga on lihtne – nad räägivad sinuga igal ajal. Kui kohe ei saa toru tõsta, helistavad ise tagasi, nende kokkulepped peavad ning nad ei tõmba nina kirtsu, kui mõni krõbedam väljaütlemine muust jutust välja tõstetakse.

Ivo ei häbene millestki rääkida

Hiljuti käis Ivo Elu24 Live’is intervjuud andmas. «Ma muidugi küsisin Ifi nooruspattude kohta – ta on ju ometi ka joonud ja laaberdanud,» räägib Anu. «Mõtlesin, et küllap ehmub selle küsimuse peale, ütleb midagi ümmargust või hakkab eitama.

Aga ei – ta rääkis täiesti avameelselt ja siiralt, et on temagi purjus peaga autoroolis olnud ja tükke teinud, ei üritanud olnut varjata.» Hiljem, kui Anu tegi intervjuus räägitust lühikokkuvõtte pealkirjaga, kus mainiti laulja noorepõlve napsitamist, ei pannud Ivo ka seda pahaks.

Ka Annega saab kõigest rääkida

Võrreldes rahvameheliku Ivo Linnaga on Anne Veskis artistina rohkem staarihoiakut ja diivat. Kuid inimesena on ta niisama vahetu, siiras ja pretensioonitu.

«Anne Veski on samuti hästi otsekohene,» kinnitab bravuuritar. «Temaga võib kõigest rääkida ja ta ütleb ausalt välja, mida ta mõtleb. Tal läheb hääl kohe selliseks mehelikuks, kui tal miskit südamel on. Ta võtab alati toru ja on nõus igal teemal midagi ütlema, kui ta just parasjagu juuksuris pole, pea kraanikausis,» naerab Anu.

«Sellisel juhul ta ütleb, millal tagasi helistada või teeb seda ise. Ja üht asja imetlen Anne juures veel – temast on juba nii palju kirjutatud, et mõtled, mida uut tal veel öelda on. Aga tal on alati midagi niisugust varuks, mida ta enne rääkinud ei ole. Iga kord!»

Anu Välba: Ivo sai «Eesti laulul» tugevaima aplausi

Anne ja Ivo on vägagi paigas väärtushinnangutega, suure südamega inimesed ning hea tuju loojad, leiab saatejuht Anu Välba.

«Olin möödunud nädalal «Eesti laulu» finaalkontserdil Saku suurhallis. See, kui soojalt ja kui suure aplausiga publik Ivo Linnat tervitas, oli vapustav, mul jooksid külmavärinad üle selja. Ivo sai vaieldamatult selle õhtu kõige tugevamad aplausid. Ja me kõik teame, miks!»

Välbal on meeles ka üllatus 2006. aasta Eesti eurolaulu valimisel, kui pandi kokku esimesel pilgul omavahel täiesti sobimatud muusikakooslused. «Anne Veski koos Toe Tagiga kõlas täpselt nii hullusti kui vaja, aga meie suureks üllatuseks oli Anne rõõmuga nõus, räppis koos poistega nii vingelt, et asjaosalised ja ka kõrvalseisjad kangestusid imestusest. Ja imetlusest. Anne räppis, nagu teeks ta seda iga päev!»

Anne Veskiga seoses on Anul meenutada veel üks tore elamus. «Nimelt on minu kallis kodukohas Toris iga-aastane suve tippsündmus ettevõtmine «Tori ööd ja päevad», meenutab Anu.

«Möödunud suvel oli selle raames kutsutud Tori rahvamaja välilavale esinema Anne Veski. Rahvast oli palju. See, mis juhtuma hakkas, oli vapustav – juba teise loo ajal oli lavaesine paksult rahvast täis ja lõbus tants käis täie hooga, pingil ei istunud enam keegi. Kõik laulsid kaasa, kuigi oli vaid üks väike kilest lava. Anne näitas veel kord, miks me teda nii palavalt armastame.»

Ivo Linnaga seoses meenutab Anu aga üht hiljutist kokkupuudet: «Tegime detsembris «Lasteaasta» klippe, kus armastatud Eesti inimesed räägivad oma lapsepõlvest ja innustavad meid olema lastele paremad eeskujud.

Ainuke võimalus neid salvestada oli vahetult enne jõule. Ivo oli just lõpetanud pika tiheda tööperioodi ja saanud teha endale vabaks vaid ühe nädala jõulude eel. Helistasin talle enam-vähem esimesel puhkusepäeval ja küsisin, kas ta oleks nõus osalema. Ivo oli nõus. Tuli Tallinna.

Unustas lapsepõlvepildid Muhusse. Osales 20 minutit võttel ja sõitis tagasi. Leidis saarelt mehe, kes järgmisel päeval Tallinna tuli ja pildid telesse ära tõi. Selline inimene on Ivo Linna!»

Anne Veski: oleme Ivo Linnaga tulest ja veest läbi käinud

«Ma tõepoolest tunnen, et inimesed suhtuvad minusse soojalt,» tunnistab diiva. «Ja suur aitäh neile selle eest.»

Anne Veski kinnitab, et on küll natuke nii, nagu Tammsaare ütles – tee tööd, siis tuleb ka armastus. «Otsustades selle järgi, kui palju rahvast minu kontsertidel käib, võib öelda, et ma ei ole asjata nii pikki aastaid laval olnud,» sõnab ta. «Oleme Ivo Linnaga mõlemad tulest ja veest läbi käinud ja küllap sellepärast meid hinnataksegi.»

Anne ütleb, et tema otsekohene ja avatud suhtlus ajakirjanikega on elementaarne viisakus. Noorartistide keerutavat ja paiguti pirtsakat suhtlusstiili nimetab ta lihtsalt kasvuraskuseks.

Lauljatar lisab, et ajakirjandusega suhtlemisel on üks nipp, mis alati hästi toimib – ole aus ja ära keeruta. «Parem on kohe vastata,» naerab ta. Ajakirjanikke tuleb armastada, siis armastavad nemad vastu, leiab Anne. «Me mõlemad vajame üksteist. Sest olgem ausad – kui meid ei ole meedias, siis meid ei ole olemas.»

Ivo Linna: kiitust tuleb karta nagu laitust. Ärge mulle liiga kuldset kuud ka selga maalige!

«Kui olen sisendanud inimestele tunnet, et minule võib toetuda, siis olen selle üle väga õnnelik,» ütleb Ivo Linna. Ta muutub väheke tõrksaks, kui talle armastuse jutuga peale lendan. «Kui seda veel tuleb, siis läheb juba läilaks,» tõreleb ta.

«Ma ei ole mingi maa kohal lehviv pühak, olen tavaline inimene!» Laulja palub, et ajakirjanik talle liiga kuldset kuud selga ei maaliks. «Hiina vanasõna ütleb: karda kiitust nagu laitust,» ütleb ta. Ivo rõhutab, et pole kunagi tahtnud staar olla. «Ma ei taha, et keegi mulle alt üles vaatab, mulle meeldib tavalise inimese moel juttu rääkida.»

Aga ta tunnistab, et on rõõmus, et tema tegemised inimestele korda lähevad. «Ükskõik mis aeg on – inimene vajab igapäevaelu kõrvale üht tuntud nime ja nägu, kelle puhul võib kindel olla, et ta on kogu aeg olemas.

Sellised inimesed, kellele igal ajal toetuda, on olnud näiteks Kristjan Palusalu, Paul Keres, Eri Klas – kuigi nad on meie hulgast lahkunud, elavad nad edasi, kuni neid mäletatakse. Ja kui minusugune on sisendanud inimestele samasuguseid tundeid, siis ma olen õnnelik. Ja tänulik.»

Vahur Kersna: «Ivo Linna on osa eestlase identiteedist!»

«Ivo Linna on karismaatiline võluv mees, kes kehastab eestlase tüvitüüpi – sellist, nagu meie kollektiivses alateadvuses üks ideaalne eesti mees olla võiks,» leiab ajakirjanik Vahur Kersna.

«Ivo on osa eestlase identiteedist,» ütleb Vahur. «Võimatu on ülehinnata tema panust meie meeleolu hoidmisel läbi nõuka-aastate Apelsini ning Rock Hoteliga, tõusu Alo Mattiiseni isamaaliste lauludega revolutsioonitsunami laineharjal laulvaks Kalevipojaks ning eurolauluvaimustust tagasi Euroopa koju jõudmise aegadel.

Selliseid erakordseid võimalusi andes on saatus teinud Ivole heldeid kingitusi, kuid arvestades tema hinnanguliselt kokku 15 000 kontserti – selle kõrval ja taga kumab üüratu töö. Ivo on ka karismaatiline võluv mees.

Ta on korraga veetlev, töökas ja turvaline – jäävnähtus selles hullumeelselt kiiresti pöörlevas maailmas. Erinevalt näiteks mõnest spordikangelasest pole tema puhul ka hirmu, et uhkus, tänu ja lugupidamine meie sees võiks ühel õnnetul päeval kildudeks kukkuda.»

Vahur lisab, et Ifi pika ja eduka karjääri mõistmise võti peitub tema eluterves, lihtsas ja ausas suhtumises maailma, inimestesse ning oma töösse.

«Anne Veski on aga teinud pikki aastaid Vene suunal Eesti kultuurisaadikuna sedavõrd kõva tööd, et on kodumaal pälvinud ühe ja Kremlilt lausa kaks ordenit. Laiemat avalikkust Vene rublade kojutoomine ei morjenda, töö on töö. Anne kodumaine hea kuvand põhineb headel suhetel meediaga.

Ühelt poolt hoiavad publikut proua tegemistega pidevalt kursis hästikodustatud omad «käpad» meedias, aga teisalt – vaadakem tõele näkku – kui hilisteismeliste lauljannade turul valitseb meil karm konkurents ja üleküllus, siis küpsemate naisartistide seas pole heas vormis aktiivseid tegutsejaid just jalaga segada. Selles kategoorias naudib Anne tegelikult üsna jagamatut valitsejannatrooni.»

Ingrid Veidenberg: nad on eestlasele nagu pereliikmed

Laupäevalehe LP peatoimetaja Ingrid Veidenberg leiab, et armastame Annet ja Ivot seepärast, et nad on jäänud kahe jalaga maa peale. «Nad on pärisinimesed, kes ei ole kaotanud sidet reaalse eluga.»

«Olen Anne Veski ja Ivo Linna lauludega üles kasvanud,» märgib Ingrid nostalgiliselt. «Anne on olnud minuvanustele naistele kindlasti ka üks kunagisi iluetalone. Ivo Linnasse on olnud aga kindlasti paljud minuvanused naised oma õrnas eas armunud, nii ka mina. Kuidas mitte armuda, kui Ivo on nii šarmantne ja laulab põrgulikult hästi?»

Aastaid ajakirjanduses töötanuna teab ta, et mõlemad on ääretult kenad inimesed. «Anne ja Ivo on lihtsad, soojad ja sümpaatsed inimesed, kellele kuulsus pole pähe hakanud,» kinnitab ta. «Nad on olnud alati ajakirjanduse suhtes vastutulelikud. Isegi siis, kui elus on olnud raskeid aegu – Ivol näiteks lahutus –, on ajakirjandusega suhtlemine jäänud siiraks ja avatuks.

Anne ja Ivo on mõlemad õnnelikud inimesed – neid ei armasta üksnes rahvas, vaid nad on leidnud enda kõrvale ka kaaslase, kes nende kutsumust igal hetkel toetavad. Aastakümneid tipus olnud staaride puhul on see tähelepanuväärne.

Võiks eeldada, et peale Eesti ka Venemaal kuulsal Anne Veskil on töö iseloomu tõttu koduski diivalikke jooni, ent nii see siiski ei ole: Anne viskab talviti ise hea meelega koduaias lund ning kõik lillepeenrad tema maja ümber – kaasa arvatud väike veesilm peenarde keskel –, on enda seatud ja hooldatud.

Ka Ivo on loonud oma kodutalu Muhumaal peaasjalikult oma kätega. Nad on eestlasele nagu oma pere liikmed.»

Tänavaküsitluses osalenud: «Elagu sellised inimesed kaua!»

«Meil on väike riik, ent Veski ja Linna on suured inimesed,» ütleb üks tänavaküsitluses osalenu. «Neil on selline sära – artistil peab olema sära!» kiidab teine. Õhtuleht küsitles Tallinna ja Tartu tänavail inimesi, et saada selgust, miks inimesed Ivo Linnat ja Anne Veskit nõnda palavalt armastavad.

Tartu linnas jalutaval kahel sõbral, Raavol ja Reinul (pildil), leidub Ivo Linna ja Anne Veski kirjeldamiseks vaid kiidusõnu. «Nad laulavad eesti keeles. Teiseks, nad oskavad valida meloodiat, mis läheb inimestele peale.

Praktiliselt kõik Ivo Linna laulud on eesti rahva südames. Kõigi tänapäeva hittidega nii ei lähe – need on noortele kuulamiseks ja kestavad vaid hetke,» räägib Raavo.

Rein lisab sõbra öeldule, et Linna ja Veski puhul on tegu tõeliste superstaaridega. «Anne Veski ja Ivo Linna... Ivo Linna oli mu ülikoolikaaslane, Muhumaa mees – ta on laulumees! Elagu sellised inimesed kaua ja olgu ausad!» räägib Rein.

Ka Pillel (pildil) pole lauljatele midagi ette heita. «Nad on nii kaua laval olnud, et sellest piisab – nii noored kui ka vanad teavad neid,» räägib ta. On neis mõni kindel isikuomadus, mistõttu nad rahvale niivõrd sümpaatsed on? «Ivo Linna kohta võin küll öelda, et ta on muhe.

Anne Veski kohta ei tea. Nad on rahvainimesed. Nad suhtlevad rahvaga ja rahvas on nad omaks võtnud,» märgib Pille.

Õhtulehega vestelnud Julia (pildil) silmad löövad Anne Veski nime kuuldes särama. «Ei saa sõnadega kirjeldada – ta on eriline inimene! Temas on midagi omapärast, ta ei tee kedagi järele, ta on tema ise,» õhkab ta. Ka Linna kohta on Julial vaid head öelda. «Ta on väga intelligentne inimene. Laulab juba ammu ja väga hästi!»

Kodused nagu pereliikmed

Tallinnas elavale Peetrile (53, pildil) meeldib samuti Ivo Linna väga. «Ta on sümboli staatuses inimene,» sõnab ta. «Ma olen üle viiekümne ja nii kaua, kui ma ennast mäletan, on ta kogu aeg olemas olnud. Äkki selles ongi asi, et ta on selline kodune ja vaat et pereliige juba?» mõtiskleb ta.

«Mulle meeldib Ivo Linna, sest ta on tavaline Eesti mees!» teatab Signe (61, pildil). «Lihtne ja tavaline. Tal on head kodused laulud. Kõik noored laulavad inglise keeles, aga tema laseb ikka oma joru eesti keeles.

Muhe meesterahvas!» Signel jagub ka Anne Veski kohta vaid kiidusõnu: «Anne Veski on ka sümpaatne inimene! Minu ajastu inimesed on kõik sümpaatsed. Neil on selline sära – artistil peab olema sära!»

Selgub, et ka noortele läheb meie muusika raudvara hästi peale. «Ivo Linna on üks Eesti karismaatilisemaid meeshääli. Oskab laulu tekste väga hästi edasi anda,» ütleb 23aastane Paul (pildil).

«Mul on olnud korra võimalus Ivo Linnat laval kitarriga saata ja ta jättis mulle nii inimesena kui ka professionaalses mõttes muusikuna väga-väga hea mulje,» kinnitab noormees.

Anne Veskiga pole tal lava jagada õnnestunud. «Väga loodan, et see kunagi juhtub. Mulle meeldivad tema vanemad lood. Ta on väga isikupärane ja kaunis naine! Nad on mõlemad suured isiksused ja oskavad oma laulu tekste inimesteni tuua.

Minu tutvusringkonnas ja ka minuvanuste seas on väga palju neid, kes hea meelega kuulavad Ivo Linnat ja Anne Veskit!»
Ka 17aastane Aljona (pildil) kinnitab, et talle meeldib Ivo Linna. «Mulle meeldivad tema karisma ja laulud – kõik kokku vist.»

Kas talle Anne Veski ka meeldib? «Nii lahe atmosfäär!» laulab Aljona rea Anne Veski kuulsast loost. «Meeldib mingil määral jah, ta on omamoodi naljakas. Vahel peol saab ikka neid kuulatud.»