Brigita Murutar abieluettepanekust: see oli südamest südamesse hetk! (33)

Brigita räägib, et abieluettepanek tuli tema jaoks suure üllatusena. „Ma seda tegelikult ei aimanud. See polnud minu jaoks selline asi, et ma oleks iga päev vaadanud kalendrisse ja oodanud, millal nüüd see tuleb. Tuli tõesti väga ootamatult ja nagu ma pärast aru sain, siis Paul oli juba mõnda aega mõelnud selle peale, et millal oleks õige aeg ja kuidas seda teha võiks. Tegelikult oli vist nii, et ega päeva alguses ka Paul ei teadnud päris kindlalt, et õhtu lõpuks mu kätt palub,“ räägib Brigita. 

Romantiline ettepanek tehti noorele naisele möödunud reedel, 3. märtsil. See oli päev, mil paar otsustas koos kvaliteetselt ja rahulikult aega veeta. „Paul oli just tulnud „Minu Eestimaa“ tuurilt, tohutu väsimus oli veel sees. Meil oli võimalik võtta päev iseendale, seda me sajaprotsendiliselt ka tegime,“ räägib ta. Koos käidi spaas, pärast mida tegi Paul Brigitale ettepaneku õue jalutama minna. „Väga külm oli. Ma polnud väga vaimustatud sellest ideest. Läksime jõime Werneris (kohvik Tartus – H.P) ühe sooja tee ja ta suutis mind veenda, et ikka kangesti on vaja jalutada. Siis jalutasime. Ütleme nii, et see oli väga südamest südamesse hetk ikkagi,“ räägib Brigita.

Noormees viis ta ühte erilisesse paika, laskus seal ühele põlvele ja palus ta endale härrasmehel kombel naiseks. Kohta, kus romantiline ettepanek tehti, neiu avaldada ei soovi. „Ma selle koha jätaks meievaheliseks väikeseks saladuseks,“ naerab Brigita. Küll aga lisab ta, et jah-sõna polnud tarvis pikalt kaaluda.

Brigita sõnab, et ta oli ettepanekust siiralt üllatunud. „Ma olin vist mingi kaks minutit järjest suu lahti. Olin ikka väga pahviks löödud. Ma olen hästi õnnelik ja tema ka. See on üks ilus hetk inimeste elus, kui nad otsustavad, et see on kindel minek: olla teineteisele elu lõpuni toeks – ükskõik mis tuleb,“ sõnab ta.

Brigita ja Paul on tuttavad 2014. aastast, mil mõlemad esinesid Eesti Laulu konkursil. „Jagasime sama backstage’i. Tema oli ansambliga Wilhelm ja mina lauluga „Laule täis taevakaar“. Siis kohtusime esimest korda, ent aeg polnud veel õige. Ja päris pikalt polnud aeg veel õige, mis tähendas seda, et oleme tegelikult juba päris mitu aastat olnud sõbrad, teadnud teineteist ja olnud üksteise elukäiguga kursis,“ sõnab ta.

Ametlikult on nad paar olnud küll vähem kui aasta jagu, ent pika sõpruse järel on nad teineteist hästi tundma õppinud. Brigita arvab, et see on ainult hea. „Kui on klassikaline armastuslugu, et kaks inimest kohtuvad ja kohe armuvad, siis tõenäoliselt paratamatult ei jõuta enne saada selle inimesega sõbraks. Meie oleme Pauliga oma peas jõudnud selleni, et see on üks olulisemaid asju, et inimene, kellega plaanid elu lõpuni koos olla - temaga elamist, kõiki rõõme ja muresid jagada, oleks sinu sõber. See on tohutult oluline ja mul on siiralt hea meel, et me kõigepealt sõpradeks saime,“ räägib laulja.

Millal pulmakellade helinat täpsemalt oodata võib, naine veel ei tea. Küll aga sõnab ta, et suurest ja uhkest pulmapeost ta unistada ei oska. „Olen mõelnud, et kuna pulmad on ühel korral elus ja see on nii eriline päev, siis juba see, et päev nii eriline on, võtab ära vajaduse, et see oleks ülepaisutatud. Pole vaja, et oleks tohutult kallis ja peen koht koos kalli toitlustusega. Pigem unistame mõnusast ja hubasest pulmast, kus me ise ja meie külalised tunneme end igas mõttes kõige paremini,“ räägib ta.