Iluduskuninganna Merilyn Saksing Hiinas peetud missivõistlusest: tüdrukud said kenasti läbi, kuid lõpus hakati üksteist taga rääkima (5)

Merilyn oli Taiwanis kaks nädalat ja jäi käiguga väga rahule. „Andsin endast parima ja muud ma teha ei saanudki. Olen enda üle uhke ja loodan, et seda on ka mu toetajad ja kaasaelajad. Merilyn räägib, et nad said võistluse aja jooksul näha palju põnevaid ja ilusaid kohti. Naine on varemgi Hiinas missivõistlusel käinud, kuid siis oli neil palju proove ja vähe ekskursioone. „Seekord viidi meid aga pidevalt erinevatesse huvitavatesse kohtadesse – külastasime templeid, Yorki ratsutamisklubi, Taiwani laternafestivali, erinevaid söögikohti ja muud. Pea kõigi külastuste ajal saime ka palju vaba aega, et kõike põnevat oma silmaga näha.“ Saksing sõnab, et vaba aega oli neil tõesti palju. „Eelmisel võistlusel tegime kolm nädalat hommikust õhtuni proove ja igaks juhuks ei oodanud ma seekord midagi. Üllatus oli suur, kui külastasime palju vaatamisväärsusi ja saime alati tund-kaks vaba aega.“

Võistluse ülesehitus oli üsna tavapärane – läbi tehti rahvuslike riiete, bikiini- ja õhtukleidivoor. Lisaks oli ka talendivoor, kuid Merilyn ütleb, et tal polnud piisavalt aega end selleks ette valmistada. Ta sai võistlusele sõidust teada vaid päev enne minekut. „Pidime iga sekund valvel olema. Ühel hetkel võis korraldaja öelda, et peame poole tunniga sponsori tänuürituseks valmis olema. See tähendas, et pidime 30 minutiga tegema meigi ja soengu ning ürituseks esinduslikud ja pidulikud riided valida,“ meenutab Merilyn. „Selliseid juhuseid oli päris palju, kuid mina ja mu toakaaslane saime korraldajalt korduvalt kiita, et olime alati täpsed.“

Sai lõunanaabriga lähedaseks

Võistlejaid oli kokku 54 ning võidu viis koju Ecuadori esindaja. Lisaks temale olid esiviisikus veel Kuuba, Makedoonia, Portugal ja USA. Merilyn ütleb, et tüdrukud olid enamasti väga hoolivad ja sõbralikud ning omavahel saadi kenasti läbi. „Lõpusirgel võis juba ka konkurentsi näha – oli kuulda selja taga rääkimist, üksteisesse suhtuti üleolevalt ja üritati teha kõik võimalik, et ainult nemad oleksid kaadris,“ meenutab ta. Siiski sõnab Merilyn, et kui leiad teiste võistlejate seast omale sõbrannad, kellega hästi läbi saad, läheb aeg kiiresti ja pidevat pinget pole tunda. „Seekord sain kõige lähedasemaks lätlannaga, seega on õnneks teineteisel külas käia väga kerge.“

Üks halvamaiguline seik, mis Merilynile meenub, on templikülastusest. „Sisse minnes nägime inimesi viirukitega palvetamas – iga inimese käes ja igas nurgas põlesid viirukid. Viis minutit oleks seal olnud piisav olla, kuid tund läks paljuks. Viirukite lõhn pani mul pea valutama ja suits läks silma, mistõttu olin ma lõpuks pisarates,“ meenutab iluduskuninganna. „Muidugi naersin ma selle olukorra välja ja läksin koos grupiga edasi. Ühes teises templis saime meistrite juhendamisel proovida trumme, võistluskunsti ja erinevaid võitlusrelvi. Võitluskunstide meister oli 93aastane härra, kellele kõik muidugi pärast ka austust avaldasid. Samas templis tehti meile ka suur etendus, kus nägi draakonite tantsu, trummimängu ja võitluskunstide esinemist.“

Tüdrukutele toodi valgendavaid kreeme

Üks naljakas asi, mis Merilynile meenub on see, et sponsorid kinkisid tüdrukutele palju erinevaid kreeme. „Enne talendiõhtut toodi jälle kilekotid lauale ja kõik rõõmustasid, et jälle tasuta kreemid. Siis kerkis meie peadesse aga küsimus, et kas valged tüdrukud ikka saavad neid kreeme kasutada ja ega need valgendava toimega pole, nagu Hiinas kombeks.“ Vastuseks said tüdrukud, et tõesti see nii on ja valge nahaga võistlejate poolt jäid need kasutamata. Taiwani köök oli Merilyni sõnul pisut naljakas. „Toidud nägid välja, nagu oleks need kunstnike tehtud, kokku segati magusad ja soolased toidud ning paljud road olid seotud mereandidega. Suurem osa toite olid ka vürtsikad.“ Ananass oli Merilyni sõnul Taiwanis parimatest parim. „Kui meil Eestis on kartuli-, teravilja- ja kapsapõllud, siis Taiwanis on riisi-, ananassi- ja sibulapõllud.“

Suuri apsakaid õnneks võistluse jooksul ei juhtunud. Üks, mis aga tabas kõiki missikandidaate oli see, et pidevalt unustati maha oma missilint. „Näiteks saime enese kordaseadmiseks pool tundi. Astusid hotelliuksest välja ja nägid teistel tüdrukutel linti ning jooksid tuppa enda oma tooma. Kui uuesti uksest välja astusid, nägid teised tüdrukud sinu linti ja jooksid omi tooma,“ muigab Merilyn.

Kaks nädalat on pikk aeg ja selleks pakkis Merilyn kaasa kaks kohvrit, seljakoti ja kleitide jaoks mõeldud koti. „Võtsin kaasa kõik, mis vaja ja isegi liiga palju. Ma ei kandnudki kõiki kaasavõetud riideid, sest neid polnud vaja. Korraldaja andis meile igapäevaseks kandmiseks mõeldud särgid ja pidime sinna juurde panema ainult oma püksid või seeliku.“ Saksing ütleb, et võistlus andis talle kõik, mida neiu sellelt ootas – palju uusi kogemusi ja toredaid tutvusi. „Olen rahul, et sain näha imeilusat, kultuurset ja looduskaunist Taiwani.“ Kui tüdrukud kodu poole sõitma hakkasid, ütles Merilyni toakaaslane, et tunne on, nagu läheks järjekordset templit külastama. „Kodus on alati hea olla, kõik ootasid mind pikisilmi tagasi.“