"HÜPNOTISÖÖR" | Kas tõesti muudab malbe häälega naine näitleja Potsatajaks ja paneb unustama enda nime? (66)

Esimene katse viis Marissa kaubanduskeskusesse, kus ta vene noormehi hüpnotiseerida üritas. Ausalt öeldes ei kujuta ette, kuidas saab kedagi lõõgastuma või “unesarnasesse staadiumisse” viia püsti seistes, keset 100detsibellist müra ning seda kõike veel nii, et noormehed sinu räägitavast keelest aru ei saa. Esimese katse järgi - vabandust, aga ei usu!

Teine katse viis meid hambaarstikabinetti, kus Anneli Lahelt tarkusehammast välja tõmmati. Kas tõesti on võimalik ainult numbreid lugedes blokeerida sellega närvilõpmed hambas ja lõualuus? Kui hüpnoosi üks komponente on hüpnotiseeritava lõõgastumine, siis kuidas suudaks keegi seda teha, kui tuba inimesi ja kaameraid täis, kõrvalkabinetis käib kõva hambapuurimine ning lapsed ukse taga karjuvad? Kas selle õnnetu tarkusehamba välja tõmbamine tõepoolest toimus ilma toimiva tuimestuseta või mitte, eks seda teavad ainult asjaosalised. Ise tarkusehammast ilma tuimestuseta tõmbama ei läheks. 

Inga Lunge Potsatajaks muutmine tundus nendest kõigist katsetest kõige ehku peale minevam. Kusjuures puutusin ka ise Lungega Potsatajana kokku, tehes temaga pärast tema Potsataja etteastet intervjuu. Küsisin temalt ka selle kohta, kui raske oli Potsataja rolliks valmistumine, ning Lunge vastuses ei peitunud midagi sellist, mis oleks kuidagi viidanud sellele, et ta läbi hüpnoosi ise varasemalt on tunda saanud, kuidas on olla Potsataja. Samuti ei tundunud naise hüpnoosi-Potsataja etteaste selline olevat, millega naine ilma hüpnoosita hakkama ei saaks. Aga kui soovite ise kogeda, kuidas on olla Potsataja, ning Marissat käepärast pole võtta, siis olen kuulnud, et ka psühhotroopsed seened võivad sama tunde tekitada!

Muidugi otsustasin osa võtta ka saate lõpus toimuvast tele-hüpnoosist. Tunnistan, et minu käed tulid kergesti lahti ega polnud kinni liimunud. Küll aga oli väga rahustav ja ärevustmaandav kuulata hüpnotisööri "pehmet kui sulavõi" häält. Mis sest, et hüpnoosi kogeda ei saanud, vähemalt sain mõnusalt lõõgastuda!

Kokkuvõtvalt seega - ma saan aru, miks selline saade telemaastikule tuli - eks ikka sellepärast, et Eesti inimene kipub uskuma kõike, mis tundub uskumatu. Seega on saate temaatika kindlasti paljudele televaatajatele köitev. Esimene saade mind igastahes ära ei võlunud ning muinasjuttu inimesest, kes sõrmi nipsutades ja “maga sügavalt” korrutades kedagi oma nime unustama paneb, ka uskuma ei pannud.

Mis mulje jäi “Hüpnotisöörist” sulle? Kas arvad, et hüpnoos on tõepoolest võimalik või oli saates nähtu vaid armetu kokkumäng? Anna kommentaarides teada!