Loe, kes on aasta parimad ajakirjanikud, fotograafid ja kujundajad!

Aasta ajakirjaniku tiitli võitis Koit Brinkmann Äripäevast, nominendid olid ka Oliver Kund Postimehest ja Rannar Raba Sakalast. EALLi peapreemia antakse kirjutavale ajakirjanikule tema viimase aasta väljapaistva töö eest, preemia suurus on 5000 eurot (neto) ja sellele lisandub metallikunstnik Ive-Maria Köögardi ja klaasikunstnik Katrin Tukmanni ühistööna valminud kullatud sulg, edastas EALL.

Teist korda andsid ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja Margus Mets välja elutööpreemia. Preemia suurus on 5000 eurot ja selle võitis Peeter Raidla. Nominendid olid ka Aita Kivi ja Valve Raudnask. Elutöö preemia määratakse inimesele, kes on pikema aja jooksul oluliselt edendanud Eesti ajakirjandust kas ajakirjanikuna või meediaorganisaatorina.

Noore ajakirjaniku preemia 5000 eurot võitis Laura Mallene. Nominendid olid ka Tiina Kaukvere Postimehest ja Juhan Lang Äripäevast. Preemiat rahastavad ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja Margus Mets. 

Uudise kategoorias võitis preemia Tuuli Jõesaar Eesti Päevalehes 9. veebruaril ilmunud looga „Ränga bussiõnnetuse toimumiskohas eiratakse riiklikke libedustõrje nõudeid“, 10. veebruaril ilmunud looga „Libedustõrje nõudeid ei täidetud suurtel maanteedel aastaid“ ja 11. veebruaril ilmunud looga „Maanteeametil kästi libedustõrje lepinguid kiiresti muutma hakata“.

Nominendid olid veel Tuuli Koch, Risto Berendson, Andres Reimer, Oliver Kund ja Joosep Värk Postimehes 6. detsembril ilmunud looga „Süüdistus paljastab Savisaare salaelu“ ja 7. detsembril ilmunud looga „Savisaar lootis Kremlilt raha veel kahe aasta eest“; Nils Niitra Postimehes 1. juunil ilmunud looga „Vaikse tänava tülgastav saladus: majaperemees pidas keldris orja“ ja 2. juunil ilmunud looga „Tartu orjapidaja viljeles mitmekesist kuritegevust“ ning Kristiina Tilk Õhtulehes 12. jaanuaril ilmunud looga „Õhtuleht Indias: Otse kohtusaalist vanglasse viidud laevakaitsjate sõnum lähedastele: olge tugevad ja pidage vastu!“.

Arvamusloo preemia võitis Krister Kivi 31. augustil Eesti Ekspressis ilmunud looga „Minge kukele oma spordiga!“. Nominendid olid ka Tiina Kaukvere Postimehes 3. detsembril ilmunud arvamusega „Sõltuvushaigus, mida põen“, Vilja Kiisler Äripäevas 14. jaanuaril ilmunud looga „Miks eestlane vaene on“ ja Krister Paris Eesti Päevalehes 20. juulil ilmunud looga „Et poleks üksi ükski maa, andkem võim Euroopale“. 

Olemusloo preemia võitis Jaanus Piirsalu Postimehes 12. septembril ilmunud looga „Anton Vaino tõusis Kremli esiametnikuks poole aastaga“. Nominendid olid Kärt Anvelt Eesti Päevalehe nädalalõpulisas LP 8. oktoobril ilmunud intervjuuga Toomas Hendrik Ilvesega, Jaanus Piirsalu Tarmo Vahter Eesti Ekspressis 17. augustil ilmunud looga „Marina Kaljuranna saatuslik suvi 1991“ ning Kirsti Vainküla Eesti Ekspressis 21. detsembril ilmunud looga „Jõuluime: arstid tõid pisipoisi teispoolsusest tagasi“.

Multimeedia kategooria preemia võitsid Tiit Blaat, Rauno Volmar, Ester Vaitmaa, Heleri Kuris, Liisi Viskus, Alari Heinsoo, Madis Veltman ja Mart Nigola Delfis 30. novembril ilmunud tööga „EV 100 nädala projekt: MAJAD“. Nominendid olid Hendrik Kuusk, Argo Ideon, Reet Pärgma, Linda-Riin Võeras, Joosep Martinson, Tiit Blaat, Priit Simson, Madis Veltman, Indrek Kampus, Mark Šandali, Philip Kaat, Ester Vaitmaa, Mart Nigola, Maarja Pakats Delfis 20. ja 21. augustil ilmunud tööga „25 aastat Eesti taasiseseisvumisest“ ning Rain Pruul, Dannar Leitmaa ja Heleri Kuris 16. novembril Eesti Ekspressis ilmunud tööga „Jüri Ratase ümmarguste vastuste generaator“. 

Maakonnalehtede uudise preemia võitis Rannar Raba 26. jaanuaril Sakalas ilmunud looga „Linnavalitsuse liige varjas seost vaidlusaluse elamuarendusega“. Nominendid olid Urmas Lauri, Kaire Reiljan ja Andrus Karnau Läänes Elus 4. ja 20. veebruaril ja 2. aprillil ilmunud lugudega „Kirsimäe lihatööstuse naabrite kaevuvesi on reostunud“, „Rannarootsi lihatööstuse biopuhasti jääb jänni“ ja „Rannarootsi lihatööstus peab ehitama reoveepuhasti“; Karl Eduard Salumäe Sakalas 30. juunil ilmunud looga „Haige psüühikaga mehe pere ei saanud taas kliinikust loodetud abi“, 5. juulil ilmunud looga „Psühhiaatrilist abi vajavate inimeste õiguste eest seisev süsteem võib teisest seisukohast olla totaalne jama“ ja 15. detsembril ilmunud looga „Mida näitavad vägivallajuhtumid, mille keskmes on vaimselt haige inimene?“ ning Tarmo Õuemaa Lääne Elus 20. septembril ilmunud looga „Kuulid vihisevad taluõues“ ja 29. novembril ilmunud looga „Lutaku lasketiir jääb esialgu suletuks“. 

Arvamuse preemia võitis Erik Kalda 14. aprillil Põhjarannikus ilmunud looga „Riigi väärikuse küsimus“. Nominendid olid Margus Haav 28. detsembril Sakalas ilmunud looga „Omasooihara paabulinnu tõejärgne uus ilm“ ja Martin Laine Pärnu Postimehes 15. oktoobril ilmunud looga „Ühe peksja jaht naisi ei päästa“. 

Olemuse preemia võitsid Mart Soidro ja Andrus Kivirähk Meie Maas 17. detsembril ilmunud looga „Andrusega Kerstil külas“. Nominendid olid Aime Jõgi Tartu Postimehes 19. veebruaril ilmunud looga „Õde Svetlana Gromova: oma elu lõpul on inimene tark ja hea“ ja Anne Põder Järva Teatajas 26. novembril ilmunud looga „Pilt passis võib olla petlik“.

Parima venekeelse loo auhinna võitsid Nikolai Karajev ja Elizaveta Fomina venekeelses Postimehes 7. ja 10. mail ilmunud artiklitega Vene teatri rahaprobleemidest. Nominendid olid Oksana Avdejeva MK-Estonias 9. novembril ilmunud pedofiiliast rääkiva artikliga ning Sergei Mihhailov Rahvusringhäälingu venekeelsete uudiste portaalis rus.err.ee 22. septembril ilmunud looga Narva taksojuhtide keeleprobleemist. 

Iga nimetatud žanrikategooria parim sai 1000 euro (neto) suuruse preemia ja diplomi.

Koos Eesti Pressifotograafide Liidu, Canoni ja Overalliga kuulutati välja fotoauhinnad.

Aasta spordifoto tegi Birgit Püve seeriaga noortest sumomaadlejatest. Nominendid olid Hendrik Osula Delfis ilmunud fotoga jalgpallur Joel Lindperest ja Joosep Martinson fotoga kiiruisutajast Saskia Alusalust.

Aasta portreefoto tegi Andras Kralla, see on Äripäevas ilmunud foto ilukirurg Jüri Kullamaast koos kliendiga. Nominendid olid Dmitri Kotjuh Sirbis ilmunud fotoga Teaduste Akadeemia välisliikmest Cornelius Hasselblattist ning Kristjan Lepp EluLoos ilmunud fotoga näitleja Madis Kalmetist. 

Aasta olemusfoto tegi Annika Haas, see oli fotoseeria Eestisse ümberpaigutatutest. Olemusfoto nominendid olid Liis Treimann Postimehes ilmunud fotoga laevahukust Kadriorus ning Hendrik Osula Delfis ilmunud fotoga uue presidendi ametisse astumisest.

Aasta uudisfoto tegi Andras Kralla Äripäevas ilmunud fotoga ärimees Henry Kallasest, Kralla pälvis uudisfotoga ka aasta pressifoto auhinna. Uudisfoto nominendid olid Tairo Lutter Postimehes ilmunud fotoga president Kersti Kaljulaidist ja Marko Saarm Sakalas ilmunud fotoga tulvavee poolt lõhutud sillast. 

Fotodega saab tutvuda siin: https://www.epfl.ee/wordpress/2017/01/09/2016-aasta-parimad-pressifotod/

Eesti Pressifotograafide Liit andis koos Canoni ja Overalliga üle ka aasta parima video auhinna. Nominendid olid Delfi video “Superkuu tõus Tallinna kohale”, mille autorid on Madis Veltman ja Hendrik Osula, Virumaa Teataja video “Teekond läbi põrgu” pardiema ja poegade teekonnast läbi liikluse teise tiiki, mille autor on Meelis Meilbaum ja Delfi Sensori videolugu “Millised šansid on keskmisel Eesti mehel saada politsei eliitüksusesse?“ autoriteks Mark Šandali ja Mihkel Tamm. Võitja on Delfi Sensori videolugu “Millised šansid on keskmisel Eesti mehel saada politsei eliitüksusesse?“, mille autorid on Mark Šandali ja Mihkel Tamm.

Videotega saab tutvuda siin: https://www.epfl.ee/wordpress/2017/01/27/aasta-pressivideo-2016-nominendid-on-selgunud/

Foto- ja videoauhinna suurus on 640 eurot (neto) ja lisaks saavad võitjad diplomi.

Samuti anti üle kujundusauhinnad. Suurte lehtede kogu kujunduse sai kulla Äripäev (esitatud 12. oktoobri ja 17. novembri leht), hõbeda Postimehe lisa Arvamus/Kultuur (esitatud 23. aprilli ja 10. septembri leht) ja pronksi Õhtuleht (esitatud 5. veebruari ja 7. mai leht).

Väikeste lehtede kogu kujunduses valis žürii finalistideks Pärnu Postimehe (esitatud oli 8. septembri ja 5. novembri leht) ja Saarte Hääle (esitatud 25. augusti ja 26. oktoobri leht). Mõlemad lehed said pronksauhinna.

Suurte lehtede olemuslugude kujunduses sai kulla Tartu Postimehes 1. märtsil ilmunud lugu „Katkikistud laste kogu eluks kummitama jäävad mälestused“. Pronksi said Eesti Ekspressi lisas Areen 21. juunil ilmunud „Poiss“, LP-s 22. oktoobril ilmunud lugu „Jüri Arrak: seksuaaltehnikat võivad kõik õppida, aga tähtis on leida sobiva energiaga partner“ ja Õhtulehes 6. aprillil ilmunud „Eesti tippsportlaste vigastused: praeguste ja endiste ässade tagasilöögid“ .

Väikeste lehtede olemuslugude kujunduses sai hõbeauhinna Virumaa Teatajas 6. veebruaril ilmunud loo „Tänavakunstniku lõuend on sein“ ja pronksi Pärnu Postimehes 8. oktoobril ilmunud loo „Raudses rivis vanad autod“. 

Avatud rühmas sai kulla Lääne Elu 31. detsembri lehe esikülje eest ja pronksi 29. septembri Tartu Postimehe „Eesti Rahva Muuseum avab uksed“.

Veebikülgede kategoorias sai hõbeda Õhtulehe mobiilne veebikülg ja pronksi Äripäeva veebikülg. 

Digitaalsete üksikprojektide kategoorias sai kuldauhinna Eesti Päevalehe/Delfi projekt „Mõjukad“ ja pronksi Äripäeva „Autorollo afäär“.