«Ma isegi ei tea, kuidas nende otsuste tegemine tuli, aga mul oli vajadus ise teha ja ise minna. Õnneks läks see korda.»Foto: Alar Truu
Aigi Viira 4. märts 2017 04:00
"Ma polnud varem muusikalivärki näinud, käisin igal õhtul linnahallis etendusi vaatamas," tunnistab muusikalitäht Kaire Vilgats. Toona, kui Georg Otsa muusikakooli õppur Vilgats pärast koolitunde linnahalli vahet jooksis, mängiti ses majas muusikali "Kuningas ja mina". "Ma olin kade!" tõdeb Kaire, kes vaatas, suu ammuli, saalist koolikaaslaste etteasteid.

"Ma polnud varem muusikalivärki näinud, käisin igal õhtul linnahallis etendusi vaatamas," tunnistab muusikalitäht Kaire Vilgats. Toona, kui Georg Otsa muusikakooli õppur Vilgats pärast koolitunde linnahalli vahet jooksis, mängiti ses majas muusikali "Kuningas ja mina". "Ma olin kade!" tõdeb Kaire, kes vaatas, suu ammuli, saalist koolikaaslaste etteasteid.

Aasta oli siis 1998. Kaire oli tudeng. Täpselt aasta hiljem tuli tema võimalus. Kooriartistina muusikalis "Linnupuur".

"Eks me Georg Otsa koolis ju olime teinud muusikalilaule. Leelo Talvik pani meid näiteks "Minu veetlevat leedit" laulma ja kõik tüdrukud esitasid ühe loo," naerab Kaire. "Mina, suur ja häbelik tüdruk, laulsin "Kõik, mis soovin, on kambrike…"" "Linnupuuriga" tuli ettelaulmine. Otse koolis.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99