Papist ja punaseks: mida vabariigi aasta­päeva kontserdil nähtu tegelikult sümboliseeris? (52)

tähendas seda, et inimesed on kastidesse jaotatud ja tegelikus elus ka nii on. Tavainimene pole enam mittekeegi. Need madalama kasti inimesed visati lihtsalt minema kui mittevajalikud. Eriti hästi on see tuntav pensionäridel, nooremad läksid väljamaale õnne otsima..

Juhtusin seda nn.kontserti nägema.Erinevalt suurest enamusest, sain ka mõttest aru. Kuid. Ok,eestlased on palju kannatanud rahvas,kuid palun tehke programm, mis rõõmustaks ja looks rõõmu,mitte masendust. Mu 77 aastane ema vahetas lõpuks kanalit ja hakkas suusatamist vaatama. Masendav olevat.

me vaatasime sama etendust, mis loodud. Kahjuks nägime aga hoopis erinevaid ja erinevalt. Nüüd, kui ma kuulen, et taevas oli Eesti kaart ja tähed, Kus? Jah, sain aru, et käis mammona eest võitlus ja üksteiselt varastamine ja kinkimine ja ... Kas ikka oli? Eesti riigi algust mäletatakse tunduvalt rõõmsamates toonides, kuigi paljud nüüd on hakanud rääkima vastupidist. Kas seda see hallus ja võitlus tähendaski? Ja siis tuli seisak, riigi vaikaeg. Meie, inimesed ju elasime edasi. Ilus mõte, ilus teostus. Täna me ju ka elame ja rõõmustame ja tahame püüelda paremuse poole, paremateks inimesteks, paremas riigis. Vaat siin oleks rõõmsaid, tulevikku teotahet süstivat rõõmu näha. Jah, nende elu oli elatud, aga mitte ju hall ja lapselapsed jooksevad rõõmsalt värvilistes kingades, kleitides ringi. Mul oli kahju, et ma polnud saalis vaid kodus teleka ees, millest nägin vaid veerandit. Mulle meeldis, mind kõnetas. Aitäh!

Ma ei teadnudki, et etenduse sisu oli kukkuvate kastide kokkulugemine, sest kuidas muidu pidi lihtinimene saama aru sellest numbritemängust. Võib olla ööbikute lahkumise lugejat oleks olnud mõttekas kasutada ka kukkuvate kastide lugejana, sest Siiri Sisaski kaunist laulu ju küll selle kolina seest kuulda ei olnud.

Pärast kontserti sisu seletada on ikka mõttaks küll!!! Küsida veel, et kas ei saanud aru vä!? Olin ca 3. klassis, kui kästi trumm joonistada ja mul ei tulnud see kuidagi välja. Ema käskis alla kirjutada, et see on trumm. Muidu õpetaja ei saa aru.

Nüganen oleks olnud see mees kelle kätte saab usalda nii tähtsat hetke.

et elame nagu Põhja-Koreas,kus mõistusest puudu tuleb.
Mis need pappkastid muud tähendasid kui LOLLIDEMAAD või kilplasi.
Kilplased veeretasid ka palgi mäeotsa ja lasksid sealt alla veereda.Siis imestasid kui kerge
on palke mäeotsast alla veeretada.
Samamoodi kui tuleb mõistusest puudu,siis veereta kaste ja pärast imesta kui palju mõtteid
võib niimoodi saada.Kui vaimust ja mõttetest puudu tuleb,siis veereta kaste,niipalju kui inimesi
niipalju uusi mõõteid.

..meil jällegi on ainult tühjad kastid..

ongi asi selge.etendus oli nagu muinasjutt,kus tõestati,et n.ö. riidesse pandud kuningas oligi alasti.meile ka tegijad püüavad tõestada,et see oli suur kunst,aga tul välja ,et oli suur jura.kõrgel positsioonil olev inimene ei julge ausalt välja öelda,et oli jama.kardab rumalana välja paista

Jäi mulje nagu autor tahaks mõista anda ja sümboliseerida meie uus-ajajärgu sisutühja elu. Tühja elu nagu tühja pappkasti. Tühjuse taustal veel tantsimas tühjuse autor, hallipäine vanapaar. On jäänud veel lootus et see tühjus (tühjad kastid ) täidetakse sirguva noor põlvkonna poolt asise ainesega. Jääme optimistideks. Ärapestud ajudega minevikumehed meie elu küll edasi ei vii. Tuleviku otsustavad haritud noored.

kogu see nn pidu oli esimesele eestile ,ülejäänud ei peagi aru saama sellest

Mulle on jäänud läbi aegade meelde üks aastapäeva kontsert, mille lavastas Nüganen. Lapsed olid kaasatud. Selline südant soojendav...

Kastides olevaid inimesi oli mõeldud selle etteastega! Mõni pääseb sellele vastuvõtule, mõni mitte jne Mõned on juba kastis, aga välja nad enam ei pääse....

et Sisask poleks pidanud esinema , on ta ju üks sünge kuju vinguva häälega, üldse see polnud sünnipäeva pidu vaid matus. KELLE VÕI MILLE??

Sünnipäevakontserte meenutades - kas välisriikide diplomaatidele jagatakse ikka enne selgitusi, MIDA nad nägema hakkavad, või peavadki nad istuma saalis, silmad pärani, jahmunud tardumuses, et kuhu nad sattund on?

Halenaljakas, kuidas tagantjärele püütakse halli punaseks värvida.

Eesti ja eestlus ning meie aastapäev, see polegi mingi pesnipljaski külaväljakul. See on asi, mis peab ajalugu meenutama, et inimene teaks, miks meie oleme juba nii kannatlikult oma riiki teeninud, oma riiki austanud ja armastanud. Järgmine olgu ka suure pidulikkuse ja aususega erinevate generatsioonide suhtes lavastatud . Need aga kes on harjunud " jätke võtmed väljapoole"....lõbususega, need mingu oma külakultuurimajja tantsulkale.

oli ikka jura küll.

Olgem ikka optimistlikud, morbiidsust annab täiustada veel küll. Ootan juba huviga, millise masohhistliku agooniaga tähistatakse 100. sünnipäeva. Kui see muidugi tuleb. Sest Ukuaru valsi asemel jäi etendusest kummitama hoopiski Ukuaru filmis öeldud "Eks sure siis ära, kui elada ei jaksa!"

Ainuke julge, kes julges oma arvamust avaldada oli Anne Veski .Vaatasin kuidas mõni jäi mõtlikuks ,aga enamus kiitis .Mina jään Veskiga ühele arvamusele !

....Inglise keelest saame aru paremini kui murde keelest? Naabrimees Mart rääkis loo, mille kuulis oma sõbralt. Sõber palus tal panna tahvelarvutisse inglise keele programm. Milleks? Eks ikka selleks, et rääkida pojapojaga. Ja see laps, 17 aastane poiss ei ela mitte kuskil Austraalias, vaid Tallinnas. Poiss nimelt keeldub rääkimast Eesti keeles, öeldes, et milleks seda veel vaja, sest tööle asudes peab oskama inglise keelt, internet ja Facebook kah selles keeles. Ja kõige parem argument on see, et kõik noored räägivad inglist, mitte Eesti keelt. Pere on neil üle keskmise heal järjel.
Meie Mardiga arutasime, et pojale oleks vist ikka omal ajal kulunud ära füüsiline mõjutus. Aga noh, aeg on edasi läinud ja kui isegi külapoodi tahab omanik inglise keele kõne ja kirjaoskusega müüjat, siis polegi midagi öelda.
Kui noored ei taha eesti keeles rääkida ja ütlevad, et inglise keeles on lihtsam, siis on ikka midagi väga mäda.
Meile naaber Mardiga käib eesti keel küll koduse keelena. Ei tea, kas pealinnas saab ka hakkama või peab inglise keeles rääkima? Kohtla-Järvel saime veel eesti keeles räägitud, aga meist arusaamale oli vähe.

....mõtlesin,et oksendav siil mürab laval.Olen küll kõgemalt haritud,aga nii kõrget kuntsi ikka mõistus ei võta.Nagu Rakvere iga-aastane nn. jõulupuu.Vaata kuspoolt tahes,aga jõulupuud ei näe.

Sünnipäevakontsert peaks olema lõbus ja lustlik. See, mida sai näha teleekraanilt oli EV matusekontsert. Miks peab mingi lavastus või kontsert olema selline, millest tavaline inimene aru ei saa ja sisu peab selgitama kunstilise eriharidusega inimene. Tänapäeva kunsti mõiste on üldse väga hägune. Selge on see, et kutsutud, kelle käest koha peal küsiti, kiitsid seda arusaamatut etteastet taevani. Sa ei lähe ju sünnipäevale ja ei hakka sünnipäevalapsele kurtma, et kui vilets pidu on. Nii, et teeme edaspidi asju, millele ei ole vaja silti juurde kleepida, või kõrvale panna seisma spetsialisti, kes selgitaks, millega on tegu.

Ei arutata midagi,kas oli parem kui eelmisel aastal, või halvem. Lihtsalt öeldakse,et oli suur jama. Ja jama ta oli, rääkigu need autorid ja lavastajad mida tahes. Niisuguseid asju võite kodus oma raha eest katsetada, aga kulutada üüratult palju säärase jama korraldamiseks, on sigadus.

Milleks esitada mingit jura, mille tähndust tuleb pärast selgitada. Kas tõesti on raske korraldada ilus kontsert, milles kõik oleks arusaadav ja inimestele meeldiv. Üsna mannetud on need viimase aja aastapäeva kontserdid.

..arvasin,et nagu oleks taaskasutus,kuna hiljem kastidest moodustati kirik keset küla ja majakesed ümber.

Vabariigi aastapäeva kontsert peaks olema selline,et iga inimene saaks kohe aru,mis toimub. Et ei peaks pärast lehest lugema mis selle sisu tegelikult tähendas ja mida sümboliseeris.