NOOR LAULULOOJA: Miina Härma (1864–1941) sündis Kõrveküla koolmeistri seitsmelapselises peres viienda lapsena. 1890. aastal sai temast esimene muusikalise kõrgharidusega eestlanna. Vaheldumisi tegutses ta Peterburis, Tartus, Kroonlinnas ja jälle Tartus. Pildil 1890. aastatel. Foto: Eesti teatri- ja muusikamuuseum
Saund
4. märts 2017, 04:00

Lauluema Miina Härma armulugusid kroonis salapoeg? (30)

Juristist sõjaväelane Olev Reintalu, keda helilooja ja koorijuht kasvatas kui õelast, oli suure tõenäosusega tema lihane poeg.

Juristist sõjaväelane Olev Reintalu, keda helilooja ja koorijuht kasvatas kui õelast, oli suure tõenäosusega tema lihane poeg.

Pärast laulumängu "Murueide tütar" valmimist kirjutas Miina Härma lauljannast sõbratarile Aino Tammele, et on juba pikalt haige ega kohtu ühegi tuttavaga. Ilmselt varjas elupõlise vanapiigana teatud helilooja aga rasedust. Peagi tuli ilmale poisslaps, kelle vanematena läksid ametlikult kirja Härma õde ja õemees, kuid mitu inimest on oma mälestustes nimetanud teda kuulsa lauluema pojaks. Välja on käidud lausa kaks isakandidaati.

Eesti esimest professionaalset naisheliloojat, koorijuhti ja organisti Miina Härmat, kelle sünnist möödus veebruaris 153 aastat, on üldiselt peetud daamiks, kes oli abielus üksnes muusikaga. Ometi mahtus suurkuju ellu vähemalt kolm armulugu.

Edasi lugemiseks: