Mirtel Pohla pahandab Eesti Ekspressiga: käsitlus minu erialase tegevuse kohta oli äärmiselt seksistlik ja alandav (134)

"Võrri seljas koos Uuspõlluga Tartusse sõitnud õitsev Võilill ehk Mirtel Pohla kütkestab endiselt eestlasi oma ihu, ilu, hääle ja karismaga. Kui keegi peaks teaduslikel põhjustel tegema uurimustööd filmidest, kus Mirtel Pohlal pole särki seljas, soovitab Ekspress teha filmiõhtu, mille kavas on "Jan Uuspõld läheb Tartusse", "Roukli" ja "Teesklejad". Aasta pärast naeratab Mirtel taas kinosaalides, seekord filmis "Portugal". Ekspressi andmetel kannab Pohla seal ikkagi riideid," seisis eelnimetatud artiklis.

Pohla pöördus postitusega Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora poole:

"Tere, Erik! Nagu Sa aru said, pärineb antud lõik Eesti Ekspressi viimasest numbrist, artiklist pealkirjaga "10 aastat filmist "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Mis on saanud filmis osalenud kuulsustest?"

Niisugust ülevaadet võib teha igast aspektist lähtuvalt - mis soengut on selle aja jooksul kantud, milliseid raamatuid loetud, kellega koos elatud, mis autoga sõidetud jne. Lugedes sealt artiklist erinevate inimeste kohta - näiteks Jan Uuspõld, Juhan Ulfsak, Ott Sepp, Vladislav Koržets, Mait Malmsten, Arvo Kukumägi, Toomas Hendrik Ilves - jääb mulje, et käsitletud on siiski peamiselt professionaalset aspekti, sekka mõni eraeluline detail. 
Minu küsimus Sulle, kui Eesti Ekspressi peatoimetajale on, et mispärast on valitud Eesti Ekspressis minu kui inimese ja 13 aastat aktiivselt töötanud professionaali kujutamiseks niisugune vaatenurk? Kas ja kuidas see kajastab Eesti Ekspressi üldist suhtumist inimestesse, naistesse?" alustas Pohla, tuues tähelepanu meeskolleegide töösse professionaalse suhtumisse, tema töösse aga alavääristavalt ja seksistlikult suhtumisse.

"Ma pean igasugust loomingut - teatrit, muusikat, kino, kujutavat kunsti, kirjandust dialoogiks selle looja ja kogeja (tarbija) vahel. Film meediumina võib astuda dialoogi päris suure arvu inimestega. Kindlasti on nende hulgas ka neid, kes kõnelevad natuke teist keelt, kasutavad teistsugust kõneviisi, mõtteruumi ja loovad seoseid teiselt pinnalt, kui loojad või tegijad ise. Võib juhtuda, et dialoogi sattutakse kellegagi, kes kõneleb ainult allapoole vööd kontekstis või tissinaljade tasemel. Seda ei saa vältida. Ajal, mil iga inimene võib ja saab oma arvamuse avalikuks teha, tuleb arvestada ka arvamuste paljususega ja sellega, et see dialoog jookseb võibolla kuskil ummikusse. Antud loo autori Otto Oliver Olgo käsitlus minust, kui ühe ala professionaalist võiks ehk eksisteerida kusagil isiklikus blogis. Aga ma ei ootaks seda Eesti Ekspressist," kurjustas Pohla väljaandega.

"Selles valguses muutuvad Eesti Ekspressi artiklid soolisest võrdsest kohtlemisest, üleüldisest inimeste võrdsest kohtlemisest, õiglusest, palgalõhest, (kodu)vägivallast, koolikiusamisest, üleüldisest kiusamisest lihtsalt silmakirjalikuks. Jättes kõrvale ka kõik minu erialast tegemist puudutavad detailid, on see käsitlus äärmiselt seksistlik ja alandav. Eesti Ekspressi viimane "Bääd" rubriik kasutab sõna "bulvariportaal" ajakirjanduse kohta, mis mõnitab siinsete diplomaatide välimust. Antud artiklis on aga Ekspress astunud ise bulvariportaali tasemele. Võibolla oleks professionaalsel ajakirjandusel ja kultuuriajakirjandusel laiemalt aeg lõpetada teatrilaval ning kinosaalis suudlusstseene või alasti inimest nähes koolipoisilik pihku itsitav sõrmega osutamine ja keskenduda loole/rollile/tähendusele laiemalt. Nagu ütles Ene-Liis Semper ühes oma intervjuus- vasest kringel pagaripoe ukse kohal ei tähenda, et seal müüakse vasest kringleid," sõnas Pohla.

Artikli autor osutas Pohla põhilisele tööle näitlejana viimase kümne aasta jooksul kui vaid "ihu, ilu ja häälega kütkestamisele", öeldes isegi kõnealuse artikli esimestes lõikudes, et "järves suplev alasti Mirtel Pohla jäid kummitama veel pikaks ajaks".

"Ma soovin öelda, et filmide ja lavastuste taga, mis inimesteni jõuavad, on töö. Järgmise aasta "naeratamise" taga mängufilmis "Portugal" on mitu kuud proove ja filmivõtteid," lõpetas Pohla postituse.