PAASTUAEG: Peapiiskop otsustas loobuda ülestõusmispühadeni Facebookist (52)

Viilma sõnul ei ole luteri kirikus paastumine kohustuslik ning samuti pole välja töötatud konkreetseid paastumise reegleid. Sellest hoolimata soovitab peapiiskop leida oma elus midagi, mis mõjutab elu nii palju, et võib osutuda isegi inimese üle kontrollivaks. "See võib olla toit, mõni harjumus, meelelahutus või ka Facebook," toob mees näiteid.

"Ekraanid ja kõik, mis me sealt loeme, võib tekitada olukorra, kus me ei tegele enam iseendaga, vaid kõikide teiste inimestega. Minu otsus paastuda Facebookist oli seotud ka kogudustele ja luterlastele saadetud karjasekirjaga, kus ma viitasin, et sinised ekraanid võivad osutuda meie enese jaoks ka patuks, sest me seal justkui elame kaasa teiste inimeste muredele-rõõmudele. Teinekord kipume ka näpuga näitama, aga me peame tegelema rohkem iseendaga ja oma eksimustega. Ja selleks ju paastuaeg ongi, et vaadata enda sisse ja tegeleda oma väljavaatamisega," selgitab Viilma.

"Helendavast ekraanist on saanud nutiühiskonna pihipeegel, mis sageli moonutab tundmatuseni tegelikku pilti," kirjutas peapiiskop luterlastele suunatud karjasekirjas.

Paastust peab sündima midagi head

Viilma oma ekraanisõltuvust suureks ei pea, sest tal pole isiklikku Facebooki kontot. Avaliku elu tegelase lehekülg välistab võimaluse kedagi jälgida või kuuluda gruppidesse. "Seal toimuvadki tegelikult üksteise mustamised ja ründamised." 

"Millest mina täna loobun, on see, et ma ei postita sel perioodil. Minu jaoks on see vabanemine ühest tegevusest mingil perioodil," selgitab ta lisades, et seda aega saab kasutada paremini. 

"Kui ma ei kuluta enam aega Facebookis postituste tegemiseks, siis ma saan kasutada seda aega näiteks enesesse süüvimiseks või eneseharimiseks... Lugeda midagi, mis on tõsisem kirjandus, kui Facebooki postitused keskmiselt."

Viilma sõnul tuleks näha paastumises enamat kui millestki keeldumist või loobumist. "See on kahesuunaline. See, millest sa loobud, peab sünnitama midagi head, midagi positiivset."

"Kui inimene loobub millestki või hoiab kokku millegi arvelt – näiteks ei jälgi meelelahutust sel perioodil või ei käi pidudel –, siis see kokku hoitud raha ja aeg võiks saada paremini kasutatud. Või kui inimene loobub sel ajal mingi toiduaine söömisest, kas ta säästab selle arvelt raha, mida ta võiks annetada heategevuseks?" arutleb Viilma.

Facebookist eemal 16. aprillini

Pea pooleteist kuud kestev sotsiaalmeediapaast peapiiskoppi lõplikult Facebookist eemal ei vii. "Mul on see probleem, et mind amet natuke kohustab. Mul ei olnud Facebooki enne seda, kui mind peapiiskopiks valiti. Ma põhimõtteliselt ei tahtnudki Facebooki, sest ma teadsin, et see hakkab võtma aega. Paraku olen ma nüüd kiriku esindaja ja avaliku elu tegelane – nagu peaminister või president, kellel on oma kohustuslikud avalikkusesse suunatud kanalid," selgitab ta.

"Isegi kui ma isiklikult võiksin loobuda, siis peapiiskopina ma seda siiski teha ei saa," räägib Viilma lisades, et tal pole kunagi olnud isiklikku Facebooki kontot. "Seega mul ongi algusest peale olnud Facebookiga omamoodi suhe, mitte kuidagi isiklik, ainult ametlik."

Paastumiseks eri viisid

Traditsiooniliselt on paast hoidumine toidust ja joogist, ent tänapäeval leiavad inimesed eri lahendusi paastu pidamiseks.

Sarnaselt peapiiskop Viilmaga paastub sotsiaalmeediast ka lauljanna Sandra Vabarna. Ent päris lahti naine sinistest ekraanidest siiski ei ütle. Vabarna kirjutab, et plaanib kulutada arvutis-telefonis aega maksimaalselt kolm tundi päevas.

Pühapäeval postitas naine Instagrami, et setode paastuajal kavatseb ta loobuda veel ka loomsetest toiduainetest, kohvist, alkoholist, maiustustest, valgest suhkrust ja nisujahust. 

Kaks aastat tagasi rääkis Õhtulehele oma paastumisharjumusest ka Mart Sander. Toona rääkis mees, et paastub kaks korda aastas. "Kirik on 2000 aastat üritanud tegelda meie vaimsete ja füüsiliste probleemidega – sellega, millega näiteks psühholoogia ja toitumisteadused on tegelnud vaevu sajandi. Kiriku reeglid pole vastu võetud nalja pärast, küllap on neil sügavam mõte, mida võib usaldada," põhjendab ta. Loe pikemat usutlust siit!