Füsioterapeut Kirsti Pedak: liikumine annab lauljale parema hääle, aga jõusaalis rassida ei tohi!

"Me unustame sageli selle, et inimese keha on üks tervik. Me ei saa eraldada erinevaid osi, ükskõik kas me sööme, magame, joome, laulame või näitleme," manitses Pedak. Laulmisel töötavad kaasa nii kõhu- ja seljalihased, rinnakorv, õlavööde kui ka vaagnalihased.

Lauluvormi parandamiseks pole aga tarvis tõsiselt sportima hakata. Füsioterapeut rääkis, et regulaarsest trennis käimisest olulisem on tavapärane füüsiline aktiivsus. "Ma võin ju pilatest teha, aga kudedesse ei jõua piisavalt hapnikku ja lihased ei tööta, kui ma ei viitsi paar–kolm korda nädalas käia lihtsalt väikest tempokõndi tegemas, selleks et mu hingamine saaks rütmi, et mu keha saaks hapnikku, et perifeerias olevad veresooned rohkem avaneksid,” selgitas Pedak.

"Istumise tulemusel on aastate jooksul tekkinud probleem, et organism enam teatud kehapiirkondi verega ei varusta. Ei ole vaja toita asja, mis ei tööta Kehaline aktiivsus annab meie lihastele võimaluse töötada. Sealjuures ei pea olema maratonijooksja ega triatloniks treenima," rõhutas Pedak. "Võti on täiesti tavapärane 10 000 sammu päevas, mis annab meile piisavalt hapnikurikka vere."

"Inimese keha kõige nõrgemad lihased on tänapäevaks meie mugava elustiili viljana tuharalihased. Need, mis peaks lauldes vaagnat hoidma vabana ja püsti," märkis Pedak. Ta rääkis, et paljud arvavad ekslikult, et lihastele annab vastupidavust raskuste tõstmine jõusaalis. "Võib öelda, et see on laulja surm. Kui ta pumpab üles lihased, mis sobiksid kulturismivõistlusele, lähevad kõõlused hästi lühikeseks ja hääl ei tule välja – keha on pinges.

Tegelikult annab lihasele vastupidavust on aeroobne tegevus – kardiotreening. Sõbraga väljas käimine nii, et saad temaga veel normaalselt rääkida, see on paras tempo. Kui hakkad hingeldama ja lõõtsutama, lähed hoopis teise füsioloogilisse režiimi ja see enam ei sobi," õpetas Pedak.

Peamiste muredena, mida ta on aidanud laulmisega tegelevatel inimestel lahendada, tõi füsioterapeut välja õlad, pea ja kaela ettetoodud asendi ning nõrgad kõhulihased ja liialt nõgusaks muutunud nimmepiirkonna. Esimesel juhul tuleb ennast sirgu ajada ja rühile tähelepanu pöörata, kuni see sisse harjub ja tundub varasemast asendist mugavam. Teisel juhul tuleb tugevdada kõhu põiki- ja sirglihast ning tuharalihaseid.

Pedak ütles, et füsioloogiast tingitud häälemured ei saabu tegelikult üleöö, vaid tulenevad elustiilist. "Me oleme lihasahelatega ühendatud ühtseks süsteemiks, meie keha moodustab keti. Ja ükskõik milline keti lülidest üles ütleb, hakatakse seda kusagil mujal kehapiirkonnas kompenseerima, nii et me ei saa sellest algul arugi. Inimese tugiaparaat on väga vastupidav, me ei pruugi kohe märgata, kui selles hakkavad tekkima esimesed vead. Kui ma avastan, et ma ei suuda enam häält produtseerida, siis ei toimunud see muutus eile. Protsessid, mis meie kudedes toimuvad, võtavad aega."