VAHVAD VASTLAD: Täna tööd ei tehta ja naised ennustavad meheleminekuõnne (2)
Kuidas vastlapäeva arvutatakse?
Vastlapäev on liikuv püha. Kõige lihtsam viis vastlapäeva kuupäeva leidmiseks on lugeda ülestõusmispühadest tagasi seitse pühapäeva, millele järgnev teisipäev ongi vastlapäev. Rahvakalendri järgi langeb vastlapäev alati noorkuule.
Kust üldse pärineb sõna «vastlad»?
Sõna «vastlad» tuleb saksakeelsest sõnast Fastnacht, mis tähendab sõna-sõnalt paastuööd.
Vastlapäeval tööd ei tehta
Traditsioonide kohaselt käiakse vastlapäeval külas, lastakse liugu, süüakse head ja paremat ning naisedki võivad kõrtsis aja maha võtta. Vanarahva seas oli populaarne uskumus, et kõrtsis joodud punane viin ehk naistepuna annab naisterahvale suveks terve jume ja kena väljanägemise!
Vastlapäev on suuresti naistepüha
Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba - siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida.
Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ka ise kosja minna - äraütlemine oli kusjuures üsnagi keelatud. Muide, naised ennustasid ka mehele saamist - kellele koer kondi tõi, sai peagi mehele.
Vastlakuklid pole alati moes olnud
Enne kui vahukoorega vastlakuklid moodi tulid, oli tavaks küpsetada väike vastlaleib ehk vastlakakk, mis väidetavalt pidi karjale õnne tooma. Seda ära ei söödud, vaid jagati kevade tulles loomadele. Pererahvale maiustamiseks küpsetati aga pühade puhul pannkooke.
Ilm ei soosi, kuid pidu toimub ikka
Täna on võimalik lõbutseda näiteks Eesti vabaõhumuuseumi talvistel pidupäevadel, kus vastlapäeva raames saab alates kella 15st punuda paelu, nautida vastlaküpsetisi ja erinevaid paastutoite. Kell 18 läheb aga suuremaks peoks ning Kolu kõrtsis peetakse tantsupidu.
Alates 13.00 on võimalik Tallinna lauluväljakul vastlapäeva puhul head muusikat nautida, süüa ja juua, kelgutada ning panna proovile oma nutikus ja osavus. Oodata on ka teisigi üllatusi. Üritus on tasuta.
Kommentaarid