Paul Piik: vend Paavo kutsus mind presidendi vastuvõtule varuvariandina, sest ema ei saanud tulla (1)

"Mind ei olnud kutsutud, ma olin Paavo kaaslane. Muidu oleks ta endaga kaasa võtnud meie ema, aga emal oli selleks ajaks juba välisreis plaanitud. Mina olin siis nii-öelda teine ešelon," muigab Paul.

Vastuvõtuks valmistudes ei pannud nad rõhku niivõrd stiililisele ühtsusele, kuivõrd isikupärale. Paavo kandis musta ja Paul halli ülikonda, Paavo sinimustvalget kikilipsu ja Paul tavalist helesinist lipsu.

"Me proovisime mõlemad ikka ennekõike iseendaga rahule jääda. Midagi pidime me mõlemad juurde ostma, täiskomplekti polnud kummalgi kapis olemas. Paavo ostis lipsu juurde. Mina pidin ostma pintsaku ja püksid, lips ja kingad olid olemas," räägib Paul.

Kui uurida vastuvõtumuljete kohta, siis ütleb ta: "Kätlemine läks mõnusalt kiirelt ja tore oli kohata sõpru-tuttavaid, keda polnud mõnda aega näinud. Väga positiivne elamus."

Pisut kahju on produtsendil sellest, et pidulikku kontsertlavastust ei õnnestunud jälgida vahetult saalist. See osa vastuvõtukülalistest, kes Estonia teatrisaali ära ei mahtunud ja nägid seda ekraani vahendusel, said tema sõnul üsna sarnase kogemuse nendega, kes vaatasid kontserti kodust telerite eest.

Vennad Piigid veavad teatrirühmitust Kinoteater ning korraldasid ja kureerisid mullu Linnateatris koos rahvusvahelist teatrifestivali Talveöö Unenägu 2016.