President Kersti Kaljulaid: pühade ajal saab kõige rohkem peksa! (55)

"… maa sulab, rohi tärkab, puu ajab pungi ja lehti ning lehe varjus laulab lind jälle omi igavesi kevadlaule. On see sentimentaalne ööpik või romantiline sinilind s i u r u, – kas pole see ükskõik! Pääasi kui ta kuulutab uut elu uute pungade, õite ja viljaga".

Nagu aastapäevakõnele kombeks, adresseeritakse selles öeldu võimalikult laiale kuulajateringile. Kõigepealt teeb president kummarduse meie välispartneritele ja liitlastele. Presidendi sõnul pole vähemalt neil meie keele ja kultuuri austamisega probleeme, sest meiegi vastame neile samaga.

"See maailm nõuab eriti Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust," täpsustab Kersti Kaljulaid meie rahvusvahelises mängus.

"Nõuab meie ühiskonna aluseks olevate väärtuste, eriti rahvusvahelise õiguse kindlat järgimist. Nõuab meilt vastutustundlikku tegutsemist rahvusvahelistel lavalaudadel ja koridorides. Rõhutan seda eriti täna, kui Eesti eesistumise alguseni Euroopa Liidu nõukogus on jäänud 127 päeva ja natuke vähem kui 7 tundi."

Oma sõnade ja rahvusvahelise mõõtme tähtsust rõhutades tsiteerib president kantsler Otto von Bismarcki: "Sisepoliitika alal ei ole ükski kaotus igavene. Aga välispoliitikas esineb aegu ja võimalusi, mis kunagi tagasi ei tule."

Kaljulaidi hinnangul oleme 25 aastaga loonud oma unistuste Eesti, kuid homse jaoks sellest ei piisa, sest nüüd peame looma oma laste ja lastelaste unistuste Eestit.

President räägib oma esimeses aastapäevakõnes inimõigustest, eesti keelest, selle õppimise ja austamise vajadusest, kõigist, kes Eestis elavad ning kellel on soovi korral võimalus eestlaseks hakata. Viimane väide võib nii mõnegi tuntud arvamusliidri kukalt kratsima panna, kuid vaieldamatult on president asunud pingete alandaja ja jääsulataja tänuväärsele teele.

Muidugi ei pääse riigipea mööda ka e-tehnoloogiatest ja kõigest, mida oleme juba aastaid harjunud oma riigiga seostama.

Suurepäraselt esitatud kõne ilmselt kõige tundlikum lõik on küllap see, kui president peatub sallimatusel ja vägivallal ning märgib, et kõige rohkem saadakse peksa just pühade ajal, jõuludel, jaanipäeval… Telekaamerad leiavad vaevata siseminister Andres Anvelti, kelle näoilme väljendab muret ja valmisolekut probleemile süvitsi lähenema. President meenutab oma kõnes noori ja nende pealt näha muretusse ellusuhtumisse. Eakad saavad oma sõnumi kätte pigem piduliku kontserdi finaalist – nemadki on olemas! Kõne on tõepoolest infotihe ja seda hakatakse tulevikus veel kindlasti põhjalikult analüüsima ja tsiteerima. Värskeimad hinnangud annavad president Kersti Kaljulaidi aastapäevakõne debüüdile kõrge hinnangu – siit saab ainult paremaks minna. Kõne üks esimesi kommenteerijaid, kirjanik Mihkel Mutt ("Eesti ümberlõikaja" – autor) ütleb vahetult pärast piduliku vastuvõtu esimese osa lõppu, et talle on presidendi sõnum arusaadav: mõtlema peab globaalselt ja tegutsema lokaalselt.

Pidulikule sõnavõtule punkti pannes võtab proua president appi jälle klassiku ning annab sõna Ernst Ennole:

"Mis oli, see on läinud. Mis tuleb, alles ees."