Kust see laps küll nime sai? (3)
"Enne minu nime publikule teadvustamist on laval olnud võimas tegelane, laulja Adele, ja usun, et siin on küll mitme asja koosmõju," pakub näitleja Adeele Sepp põhjuseks, miks möödunud aastal lausa 52 uut ilmakodanikku sai nimeks Adeele. "Olen muidugi väga meelitatud, aga ei võtaks seda tekki üksnes enda peale, vaid jagan hea meelega laulja Adele’iga! See on ju väga ilus nimi ka!"
Adeele ei saanud oma nime ei telesaate-, filmikangelaste ega suguvõsa nimede seast. "Mu ema mõtles selle nime välja ja otsustas, et mina võiksin seda kanda ning isa oli lahkesti nõus," kõneleb ta.
Toona, üheksakümnendail, polnud see nimi levinud, sestap ei juhtunud Adeele suhtlusringkonda ühtegi nimekaimu.
"Mäletan, et väiksena tundus, et mul on natuke nagu vanaema nimi, kuidagi vanamoeline," naerab näitleja.
"Ilmselt just sellepärast, et ma ei kuulnud kuskil kellelgi seda olevat ja teadsin, et vanasti pandi seda nime rohkem. Õnneks kasvasin sellest välja. Ning nüüd on näha, et ringiga tuleb kõik moodi tagasi. Ka nimed."
Tõik, et nime populaarsuse muutuse juures mängivad olulist rolli ka inimesed, kes neid kannavad, on kirjas ka statistikaameti blogis: "Näiteks nime Lenna kasutasid eestlased varem üliharva, ent 2000. aastate algusest hakkas Lennasid sündima iga aastaga aina rohkem."
Mullugi sai 51 tüdrukut endale nimeks Lenna.
1985. aastal sündinud laulja Lenna Kuurmaa, kelle lavakarjäär sai hoo sisse 2000. aastatel, teab öelda, et kaheksakümnendail tema nimi levinud ei olnud. "Minu enda tutvusringkonnas pole olnud ega ole ühtegi Lennat," muigab ta.
"Loomulikult tekitab see minus sooja tunnet, et praegu on minu nimi lapsevanemate seas populaarne. Aga eks niimoodi ju nimed levivadki, et vaatad uudiseid, filme või telesaateid ja mõne tuntud inimese ilus nimi jääb silma. Kes see ikka jõuab lõputult lapata nimeraamatuid või -kalendreid!"
"Olen ise ka ikka ajalehesabast lugenud, et nimi Rasmus on viimasel ajal väga populaarne," naerab 1981. aastal sündinud näitleja Rasmus Kaljujärv.
"Statistikaameti tabeli järgi, ma vaatasin, et minuvanuseid Rasmuseid väga palju ei olegi. Praegu paistab olevat mingi buum selle nime ümber."
Üksi mullu pandi poistele nimeks rootslastelt laenatud nime Rasmus 81 korda ning selle populaarsus paistab aina kasvavat.
Nimi lasteraamatuist või filmitiitritest
"Minule pidi hoopis üks teine nimi tulema, saan aru, et oli hirmus häda selle nime panemisega, nagu ikka juhtub," jutustab Rasmus. "Ei suudetud kuidagi otsustada, aga aeg hakkas lõppema ja pidi nime ära panema. Tädi vist viimasel hetkel tuli selle peale, et Astrid Lindgreni raamatuis on tegelaseks Rasmus."
Rasmuse tutvuskonnas nimekaime ei ole, kuid mõnda Rasmust peale iseenda teab ta küll. "Neid minuvanuseid Rasmuseid ülemäära palju pole. Kas ma ise nüüd selle nime populariseerimises osaline olen, seda ei oska öelda. Ega see Rasmus nüüd nii eriline nimi ole ka, aga näiteks sama ei saa öelda Mirtli kohta," arvab Rasmus, et see nimi sai tuntuks tänu Mirtel Pohlale."
Rasmus räägib õigust – möödunud aastalgi pandi nime Mirtel 49 tüdrukule ja tänaseks on Mirtleid ligi 600. Plahvatuslikult hakkas neid juurde tulema 2004. aastal, kui noor näitleja Pohla teleseriaalis "Kodu keset linna" publiku ette astus.
Sama kinnitab ka statistikaameti blogi: "Täiesti uus nimi on Mirtel, mida enne 1980. aastaid Eestis ei tuntud, aga viiel viimasel aastal sai see nimi nii populaarseks, et on Hiiu, Järva, Lääne-Viru ja Põlva maakonnas kolme populaarsema tüdrukunime hulgas."
Mirtel püsib praegugi julgelt 25 populaarsema tüdrukunime seas.
"Minu nime legend on väga lihtne – mina olen Artur III ja mu poeg on Artur IV," muheleb poliitik Artur Talvik, et nende peres jookseb nimi Artur ema liini pidi.
Ema isa oli Artur, ema vend on Artur ning temagi pere esimene laps on Artur. "Pealegi taheti meie peres panna lastele A-tähega nimesid ja mu venna puhul läks karmiks. Vanemad said 50 kopikat trahvi, sest ei jõudnud õigeks ajaks nime ära panna. Vaidlus käis, taheti Aleksander panna, aga et siis kujunenuks hüüdnimeks Sass, jäi lõpuks Andres."
1964. aastal sündinud Arturil omanimelisi tutvuskonnas ei olnud, kui vanaisad ja onu välja arvata. "Väga harva kohtasin mõnda Arturit," sõnab ta.
"Praegu on täitsa huvitav, et see nimi on nii üles läinud. Vanasti oli punase kaanega nimede raamat ja seal on Arturi kohta kirjutatud, et nimi tuleb vanast keldikeelsest sõnast, mis tähendab suurt ja võimast karu. Aga hiljem, kui tuli lastesaade "Laupäeval koos isaga", kus oli kass Artur, sain mina endale hüüdnimeks Kass. Minu põlvkond kutsub mind Kassiks tänaseni. Nii et kass Artur oli ainuke minu nimekaimust hea tuttav, küll üksnes teleka kaudu. Ning minu arvates on kuningas Arthur ja tema ümarlaua rüütlid ka väga lahe seltskond."
Kui Artur oma pojale Artur nimeks pani, polnud tal mingit kõhklusevarju. Alles hiljem, kui inimeste ellu Facebook sisse murdis, algasid segadused. "Meil mõlemal olid hägused profiilipildid ja paljud mu sõbrad läksid Artur juuniori juurde," muigab ta.
"Kord, kui filmi tehes läksime Kanadast Ühendriikidesse, peeti meid piiril kinni. Kurat küll, mis mõttes tulevad järjest kaks Artur Talvikut?! Vaidlesin, et neil endil on tuhandeid John Smithe, mis siis nüüd kaks Artur Talvikut ära ei ole. Aga muidugi, eks nende jaoks oli see haruldane nimi, mis tuli kaks korda järjest. Selle peale ma tõesti ei tulnud, kui pojale suguvõsa tavade järgi nime panin."
Vanad nimed pöörduvad tagasi
Sama edukalt kui rootslastelt laenatud Rasmusel või näitleja Pohlalt saadud Mirtelil pole aga näiteks nüüdisajal läinud eesti nimel Vello. See oli eriti populaarne 1930. aastate teises pooles ja üheks põhjuseks on nimetatud Mait Metsanurga 1934. aastal ilmunud teost "Ümera jõel", kus seda nime kandis üks teose peategelasi. Viimastel aastatel pole lapsevanemad oma võsukestele toda nime aga pannud. Eesnimede uurija Annika Hussar on artiklis "Eestlaste XX sajandi nimemood kirjutanud", et peale Vello olid 1930. aastatel moenimed ka Aino, Helju, Laine, Luule, Vaike, Linda, Helgi, Helve, Õie, Kalju, Ülo, Endel ja Lembit. Needki ootavad uut tõusulainet.
Statistikaameti blogi kinnitab, et viimastel aastatel on taasavastatud nimesid, mis olid kasutusel eelmise sajandi esimeses pooles ja on vahepeal olnud vähe kasutatud. Nii pole näiteks Vello või Vaike lootus kuhugi kadunud.
Küll aga püsivad jätkuvalt kasutatavate nimekirjas 1990. aastatel statistikaameti andmeil selgelt populaarsust kaotama hakanud Andres, Rein ja Jaan. Mis sest, et väikelaps nimega Jaan kõlab kõikide Hugode-Rasmuste-Arturite seas tõelise eksootikana.
Nimetrendid muutuvad etapikaupa
Mood on muutuv ja tagasipöörduv nähtus. "Kui näiteks XX sajandi esimestel kümnenditel võis poisslaps nimeks saada Johannes ja tütarlaps Anna, siis 1930. aastate teisel poolel, õieti 1950. aastateni välja saanuks poisist tõenäoliselt Jaan või Juhan, tüdrukust aga Anne," kirjutab Tallinna ülikooli õppejõud, eesnimed uurija Annika Hussar ma artiklis "Eestlaste XX sajandi nimemood".
"1950.–1980. aastate nimepildiga sobisid paremini ehk Jaanus, Janno või Janek, naisenimedest Anneli või Annika, ning 1990. aastatel oleks vanemad ilmselt nimetatutest taas eelistanud Johannest ja Annat."
Hussari hinnangul on möödunud sajandi eesti eesnimekasutuses kuus selget nimemoe etappi, mis on paisutanud siinse nimevara märkimisväärselt suureks.
Esimene etapp. Võõrkeelsed nimed
Kuni 1920. aastateni olid Eestis valdavad võõrkeelsed nimed. Eesti esimese nimeraamatu autor Juhan Kurrik nimetas sajandivahetuse populaarsemate naisenimedena Mariet, Johannat, Rosaliet, Helenet, Elisabethi ja mehenimedena Johannest, Eduardi, Karli, Augustit, Alexandrit.
1920. aastal Tallinna esikümne seas neid nimesid enam pole, tõusu tegid moodsamad võõrapärased nimed: Asta ja Ellen, Erich, Harry, Arnold, Evald ning Herbert.
Teine etapp. Eestikeelsed nimed
1920. aastatest alates tulid eesti nimede laialdase propageerimise tulemusena kasutusele eestikeelsed nimed, põhiliselt uued tehisnimed, nagu Helju, Laine või Endel. Eestlastele sobivatena soovitati ka lähedaste sugulasrahvaste nimesid, näiteks soomlaste Aino. Lisaks püüti elustada muinaseesti nimesid, näiteks Ülo ja Lembit. Selliste nimede kõrgajaks olid 1930. aastad.
Kolmas etapp. Vanad eestikeelsed laennimed
1940. aastatel vahetus mood, kuid jäädi siiski eestipärasuse juurde. Uute tehisnimede asemel tulid esile vanad laennimed. Tippnimed olid Tiiu, Maie, Malle, Mare, Anne, Tiina, Reet, Rein, Jüri, Ants, Jaan, Jaak, Tõnu, Peeter, Toomas, Tiit. Need olid kui sada aastat varasematest dokumentidest maha kirjutatud – nii jõuti esimest korda ringiga eesti eesnimede põhikihistuse juurde tagasi.
Neljas etapp. Uued võõrkeelsed nimed
1950.–1960. aastatel muutusid moekaiks uuemad võõrapärased nimed. Esinimedeks said Marika, Katrin, Margit, Signe, pisut hiljem Kristi, Helen, Kristel, Karin, Kätlin. Mehenimedest oli 1960. aastate esimese poole suurmoeks Aivar, hiljem lisandusid Marko, Marek ja Janek.
Võõrnimedest, aga ka meelepärastest omanimedest eeskuju võttes hakati taas ise nimesid looma. Heakõlaliste Helle ja Malle kõrval tulid 1960. aastatel laialdasse tarvitusse Ülle ja Pille. 1950. aastate moenimi Sirje soodustas Terje ja Marje pruukitulekut. Toomas ja Urmas panid aluse sarjale Andrus, Margus, Jaanus, Meelis.
Samal viisil hakati lemmikelemente populaarsete nimede eeskujul teistesse nimedesse kandma. Marikale ja Erikale järgnesid Monika ja Annika, hiljem tulid nende eeskujul juba omanimed Jaanika ja Reelika.
Viies etapp. Vanad eestikeelsed laennimed
1980. aastatel tuli taas esile laennimede kiht. Eeskätt valiti neid, mida 1940. aastatel lastele harvem oli pandud. Edetabelites olid Kadri, Triin, Liis, Piret, Liisi, Mari, Liina, Kristjan, Indrek, Lauri, Priit, Siim, Mihkel, Madis.
Kuues etapp. Võõrkeelsed nimed.
1990. aastad kujunesid tagasipöördumiseks sajandi algusesse, vanade võõrkeelsete täisvormide poole. Moenimede hulgas on needsamad Maria, Anna, Johanna, Johannes, Karl. Sama stiili taotlesid möödunud kümnendil ilmselt veel Laura, Kristiina, Martin, Andreas, Joosep. Nende kõrval pandi lastele uuemaid, seni kasutamata või harvem esinenud võõrkeelseid, põhiliselt inglise kasutusest saadud nimesid nagu: Kristen, Merilin, Kelli, Kevin, Kristo, Steven, Kaspar. Nimesid võeti aga ka lähinaabritelt, näiteks Kaisa, Birgit ja Rasmus.
2000. aastate nimepilt
1999. aastal olid meelisnimed eesti tüdrukutel Laura, Sandra, Annabel, Kaisa, Birgit, Johanna, Kristin, Kelly, Anette, Kristel ja poistel Martin, Sander, Karl, Kristjan, Markus, Kevin, Rasmus, Siim, Mihkel, Joosep, Tanel.
Poistenimed esindavad selles loetelus konservatiivsemat poolt. Kui tüdrukute esinimede seas pole praegu ühtki püsikihistuse – laennimede – esindajat, siis poistenimede seas on neid päris mitu: Kristjan, Siim ja Mihkel. Märkimisväärne on veel see, et viimati loetletud nimed on moes olnud õige pikka aega ning koos Martiniga kahekümne viimase aasta jooksul populaarsemate hulka kuul kuulunud.
Naisenimede valiku põhjal otsustades järgib mood esmatähtsana rahvusvahelisuse põhimõtet. Nimi peab rahvusvaheliselt arusaadav olema, veel parem, kui ta ongi otse rahvusvaheliselt areenilt võetud. Iseloomulik on seegi, et tänapäeval leiab Euroopa edetabelitest ühtesid-samu nimesid. Nii olid 1990. aastatel Rootsis Eestiga sarnaselt moes Johanna, Hanna, Sandra, Markus, Erik, Robin ja Martin, Soomes Laura ja Anni, Hollandis Laura, Kevin, Sander ja Johannes. (Allikas: Annika Hussar "Eestlaste XX sajandi nimemood")
Iga 100. lasteaiapoiss on Rasmus või Martin
Eesti eesnimevara on aastatega mehiselt kasvanud, kinnitab statistikaameti blogi. "Kui 50 aastat tagasi piisas 3000 mehe- ja naisenimest, siis viiel viimasel aastal on nimede arv kasvanud kolm korda. Erinevalt poole sajandi tagusest ajast on nüüd tüdrukutel rohkem nimesid kui poistel. Nimede mitmekesisust mõjutab oluliselt mitme eesnime panemine viimastel aastatel.
Mehenimesid on Eestis ligi 46 000 ja naisenimesid 50 000. Umbkaudu 75 000 eesti inimest kannavad unikaalset nime, nii et ühtegi teist sama nimega inimest nad Eestis ei kohta.
"Praegu sündivate laste emad-isad ja vanaemad-vanaisad said palju sagedamini populaarsemaid nimesid. Kuni 1980. aastateni oli 100 populaarsema nime kandjate osa rahvastikus üle 60%, aga seejärel hakkas kiiresti langema ja on praegu 40% piires. 50aastastest kannab iga 50. mees Tooma ja naine Tiina nime. Praegustest lasteaialastest on iga 100. poiss Rasmus või Martin ning tüdruk Laura või Sandra."
Lastele pandud 25 populaarsemat eesnime 2016
Poeglaste eesnimed
ROBIN 85
RASMUS 81
ARTJOM 78
ARTUR 70
DANIEL 70
ROBERT 70
OLIVER 69
MAKSIM 63
OSKAR 63
SEBASTIAN 63
KARL 62
DANIIL 61
HUGO 61
MARK 61
MIRON 61
HENRI 59
KRISTOFER 59
SANDER 57
GREGOR 56
MARKUS 56
MARTIN 56
MARTEN 55
KASPAR 54
ARON 53
ROMET 53
TREVOR 53
Tütarlaste eesnimed
SOFIA 116
MARIA 84
ALISA 68
ANNA 53
ARINA 53
ELIISE 53
ADEELE 52
LENNA 51
ALEKSANDRA 50
MIA 50
MIRTEL 49
VIKTORIA 49
SANDRA 48
MILANA 45
LAURA 44
LIISA 44
ELISABETH 43
MARTA 43
NORA 43
POLINA 43
ARABELLA 42
EMILIA 42
EMMA 42
EMILY 36
EVA 36
(Allikas: Siseministeerium)
Kommentaarid