LISA KOMMENTAAR
22. veebruar 2017, 23:46
Õhtulehe moto: mitte ühtegi päeva ilma vähktõve teemata!
22. veebruar 2017, 20:14
Meenutan dr Suiat kõige soojemate sõnadega. Tema toetus ja abi aitas minu mehe viimased elukuud enamvähem valudeta ja inimväärselt mööda saata. Aitäh!
22. veebruar 2017, 20:10
Kaiu on kaval käehoidja. Vähki põdev patsient kellel omakesi pole sellel tasub raha eest kätt hoida. Eks ta ise teab kui paljud on talle maksnud ja tegelikult mitte millegi eest.
22. veebruar 2017, 11:39
Palju jõudu ja jaksu kõikidele onkoloogidele Eestis.
22. veebruar 2017, 10:07
Kahjuks ei aita miski. Peale keemiaravi ja kiiritust lootsime, kuid...
Nüüd on juba 8 aastat möödas, kuid ei unune see raske aeg kuidagi. Eriti häirisid mind arsti vastuvõtul ja konsiiliumis käimised. Trügisin sõna otseses mõttes koos mehega igale poole uksest sisse, sest suhtumine oli selline, et ei tohi tulla. Mees oli ise juba nii vilets, et talle ei jäänud midagi enam meelde ja uuringute tulemused ei öelnud talle enam midagi.
Olin internetist lugenud, et on olemas selline kabinet, kust saab nn. psühholoogilist abi. Kõndisin Hiiul koridoris ja leidsin isegi kabineti, kuid oli lukus. Nii et ei saanud mina küll mindit abi ega toetust, kõike tuli endal teha- hooldada, süstida, toita ja rahaliselt hakkama saada.
Nii jäingi 50-selt leseks ja mäletan neid raskeid aegu siiani.
Nüüd on juba 8 aastat möödas, kuid ei unune see raske aeg kuidagi. Eriti häirisid mind arsti vastuvõtul ja konsiiliumis käimised. Trügisin sõna otseses mõttes koos mehega igale poole uksest sisse, sest suhtumine oli selline, et ei tohi tulla. Mees oli ise juba nii vilets, et talle ei jäänud midagi enam meelde ja uuringute tulemused ei öelnud talle enam midagi.
Olin internetist lugenud, et on olemas selline kabinet, kust saab nn. psühholoogilist abi. Kõndisin Hiiul koridoris ja leidsin isegi kabineti, kuid oli lukus. Nii et ei saanud mina küll mindit abi ega toetust, kõike tuli endal teha- hooldada, süstida, toita ja rahaliselt hakkama saada.
Nii jäingi 50-selt leseks ja mäletan neid raskeid aegu siiani.
22. veebruar 2017, 12:38
mina olin siis 44 siis, kui tema läks...iga päevaga jäi nõrgemaks, süüa sai lõpus vaid 1 mustika. kui tahtsime puuet taotleda, vastati, et teile ei ole sedavaja. Muidugi, EI OLNUD enam mõne kuu pärast VAJA, aga enne seda ei olemist OLI VAJA...Kohti vaadati arstide poolt, kõhna, 40 kilost meest hirmuga, nagu katkuhaiget...Aga ei vaadatud mõistmisega.
22. veebruar 2017, 07:56
Kahju, et pole leiutatud ravimit vähi raviks. Pole kuulnud, et keegi kopsuvähiga oleks ellu jäänud. Ka kiiritus ei aita.
22. veebruar 2017, 08:17
Kindlasti on vähiravim olemas, aga ravimifirmad pole sellest huvitatud - praegu ostab ju meeleheitel inimene oma viimaste veeringute eestki " ravimit", lootuses paraneda ja nuumab miljonitega ravimitootjaid ...
22. veebruar 2017, 08:39
Kui Sa juba seda tead, et ravim on olemas, miks siis nii julm oled ja seda ei avalda!
22. veebruar 2017, 11:08
ravimifirma maksab hästi , kui suud oskan pidada...
22. veebruar 2017, 12:23
Aga oled sa mõelnud, et sellised ei teagi kui rumalad nad on?
KOMMENTAARID (15)