"Foorum" | Debatt riigiasutuste kolimise teemal läks kuumaks, saatejuht Andres Kuusk: Reinsalu, te olete täna täiesti talumatu! (64)

Saatekülalisteks olid siseminister Andres Anvelt (SDE), maaeluminister Tarmo Tamm (Keskerakond), justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL), Reformierakonna esimees Hanno Pevkur, Martin Helme EKREst ning Külliki Kübarsepp Vabaerakonnast. Külalised olid jaotunud küsimuses kahte leeri: sisekaitseakadeemia kolimist Narva toetasid valitsuserakondadest pärit Anvelt, Tamm ja Reinsalu ning selle vastu olid opositsioonierakondadest pärit Pevkur, Helme ja Kübarsepp. 

Eriti jäi vahelesegamisega ja saatejuhile mitteallumisega silma just Reinsalu, kes segas vahele Pevkuri jutule. Saatejuht andis Reinsalule mitmeid kollaseid kaarte mille peale Pevkur ütles Reinsalule, et ta peaks saatest lahkuma ning Anvelt oli valmis ise mikrofoni eemaldama ja uksest välja astuma. 

Külliki Kübarsepp rääkis, et Vabaerakond on väga skeptiline sisekaitseakadeemia Narva kolimise osas, kuna väga palju on lahtisi küsimusi - pole teada tegelik regionaalpoliitiline mõju, kui palju tõusevad ülalpidamiskulud, kuidas mõjutab see õppekvaliteeti. 

Urmas Reinsalu arvates on küsimus selles, kas me tahame Eesti Vabariigi tugevamat kohalolekut Ida-Virumaal, kas see on vajalik Eesti julgeoleku küsimustes.

Martin Helme sõnul on sisekaitseakadeemia kolimine julgeolekuoht. “Loomulikult me tahame tugevdada Eesti riigi kohalolekut Narvas ja Eesti riigi julgeolekut, aga see ei ole nüüd see viis kuidas seda saavutada. Kui me räägime siseakadeemia kolimisest Narva, siis me pikas plaanis hakkame õõnestama oma julgeolekut,” sõnas ta. Helme sõnul on ka halb viia avaliku sektori töökohti maapiirkondadesse seetõttu, kuna need teevad kahju erasektori ettevõtjatele. 

Andres Anvelti sõnul ei ole mõtet rääkida julgeolekuohust, vaid tähtsamad teemad on, kuidas tagada kooli kvaliteeti ja mille arvelt tuleb kolimise raha, kuna 35 miljonit ei teki iseenesest, vaid see tuleb millegi arvelt võtta. 

Hanno Pevkuri sõnul ei ole mõtet lõhkuda seda, mis juba toimib ning sisekaitseakadeemia võiks jääda sellisel kujul nagu ta praegu on, Väike-Maarjasse päästekolledž, noorte politseinike õpe Paikusel ning kõrgharidus ja magistriõpe suures mahus koos justiitskolledži ja finantskolledžiga Tallinnasse. “Uus valitsus, mis tahab kõik teha teistmoodi, pöörata pea peale, peaks omama mingit järjepidevust. See on ebaratsionaalne otsus, et lõhkuda ära täna kool, hakata nullist ehitama uut akadeemiat,” sõnas ta. 

Tarmo Tammel on aga hea meel, et riik on hakanud regionaalpoliitikaga tegelema. “Mul on hea meel, et uus valitsus on hakanud regionaalpoliitikaga sisuliselt tegelema. Tegelikult tahetakse Tallinnast välja viia 25 asutust, ja see on väga tõsine samm,” rääkis ta. Tamme sõnul ongi see regionaalpoliitika, kui riik viib riigiasutusi Tallinnast välja.

Helme sõnul ei ole see regionaalpoliitka, aga väga kallis lollus, tema sõnul on palju toimivamaid vahendeid, kuidas maapiirkondi elavada, kui riigiasutuste kolimine. 

Hanno Pevkuri sõnul ei ole mõtet rääkida, et Eesti riik peab ennast Narvas kehtestama, kuna Narva on siiski Eesti osa, samamoodi nagu Tallinn, Pärnu või Tartu. Pevkuri sõnul tuleb tähelepanu pöörata tähelepanu akadeemia kolimisega seotud inimestele, peredele, kes peaksid kolima. “Need argumendid selleks, miks sisekaitseakadeemiat sinna viia on kindlasti vähem kaalukad, kui need, miks jätkata selle skeemiga, mis on praegu kokku lepitud. Oluline on see, et kadetid oleks Narvas tänavail, seal praktikal, see, et nad saaksid sinna korraliku maja, mis maksaks umbes paar miljonit, selle asemel, et 35 miljonit. Ma olen seda korduvalt varem öelnud, et kui 35 miljonit on istuval valitsusel raha, paneme selle palun Narva elu ja keskkonna parandamiseks, ehitame sinna ujula, lasteiaia, kultuurikeskuse,” sõnas ta. 

Anvelti sõnul ei saa sisekaitseakadeemia kolimine olla kui päike, mis Tallinna poolt tõuseb, ehk sellega ei saa lahendada kogu Ida-Virumaa ja Narva probleemi. “"Me võime teha väga suure muutuse sellest, et meil on üks riigile väga tähtis asutus, milleks on sisekaitseakadeemia, näiteks viidud Narva. See tähendab muidugi seda, et peame kõik koos tegema investeeringu ja see tähendab, et see raha tuleb millegi arvelt leida. Aga ma usun sellesse, et see toob aastate pärast tagasi väga palju,” rääkis Anvelt. Tema sõnul läheb aega kuni 15 aastat, et näha, et sinna on tekkinud eestikeelne keskkond ning Narvast saaks arengumootor.