Presidendi kantselei direktor selgitab Kaljulaidi puhkust: "Eks igaüks meist peab puhkama, nii ka riigipea!" (66)

"Eks igaüks meist peab puhkama, nii ka riigipea. Ametlikult me seda tõesti puhkuseks nimetada ei saa. Vabariigi aastapäevale järgneval nädalal on riigipeal vähem tööülesandeid, pole nii palju ametlikke kohtumisi, ta töötab rohkem dokumentide ja kirjalike materjalidega. Aga ta on samal ajal koos perega Prantsusmaal. Lisaks sellele, et ta on riigipea, on ta ka endiselt pereema ja väikeste laste ema," selgitas Riisalo.

Saatejuht Marko Reikop võttis asjast aga kohe kinni, tuues tähelepanu sellele, et tavalised inimesed ei saa ju ometigi niimoodi puhkust võtta. "Me tahame Eestit, kus president on tavaline inimene, mitte oma eriliste õigustega kuna ta omab sellist rolli. Mina ja paljud teised inimesed ei saa minna nii puhkusele, et lähevad. Nad peavad vormistavad puhkuse või mitte minema. Miks on tal selline privileeg?" päris Reikop.

"Tegelikult sellist privileegi ei olegi. President või presidendi institutsioon hea meelega talitaks niimoodi, nagu kehtiv õigus ette näeb ja täpselt sellest see lugu peale algas. Prantsusmaal olemine oli riigipeal juba ammu ette planeeritud, kui saabus mõni aeg tagasi see aeg, et kalendrit täpsemalt planeerida, siis me fikseerisime selle ja vaatasime, millised on regulatsioonid, mis laseks riigipeal puhkusele minna," ütles Riisalo.

Riisalo sõnul on presidendil puhkust võtta üsna lihtne, selleks on vaja kirjutada riigikogu esimehele avaldus. "Sellest hetkest kui riigikogu esimees selle avalduse kätte saab ei ole president enam president, vaid on puhkav president ja riigikogu esimees astub presidendi ülesannetesse. Aga riigikogus kaasneb sellega terve hulk protseduure. Riigikogu esimees ei ole siis enam riigikogu esimees, tema asendajast saab riigikogu esimees, ta peab peatama oma erakondliku kuuluvuse, olema asendusliige ja see kõik on selline keeruline ja bürokraatlik ahel, loomulikult viisakas asjaajamises me eelnevalt konsulteerisime riigikogu kantseleiga ja leppisime kokku, et me ei hakka neid sellisesse olukorda panema, vaid me juhime tähelepanu sellele, et see seadus vajaks täpsustamist," põhjendas Riisalo asjade käiku.

Riisalo sõnul on plaan muuta ka presidendi asendamise korda lihtsamaks. "Tänapäevaseid kommunikatsioonivahendeid kasutades eriti ei pea see kõik olema üldse nii keeruline ja ma arvan, et seadusandja leiab siin mõistliku ja lihtsa lahenduse juba lähitulevikus niiet järgmisel korral oleks see kõik arusaadav ja üheselt selge kõigile ja see on ka riigipea soov," rääkis ta. 

Residentsi Rocca al Mares ei soovi Kaljulaid oma esinduskohaks Riisalo sõnul seetõttu, kuna presidendi kantselei näol on juba esinduskoht olemas ning selle residentsi renoveerimine läheks mõttetult kalliks maksma.

Juttu tuli ka Kaljulaidi suhtest kirikuga ning sellest, et ta loobus traditsioonilisest pühitsemistalitusest. "Riigipea ei ole kunagi öelnud, et ta ei lähe kirikusse, vaid ta ei osalenud jumalateenistusel, mis oleks olnud pühendatud tema ametisse pühitsemisele ja tegelikult juhtides tähelepanu sellega sellele, et Eestis ei ole riigikirikut,” ütles Riisalo lisades, et president läheb kirikusse siis, kui on selleks vajalik sündmus ja seda tähistatakse kirikus. 

“Ringvaade" tegi ka tänavaküsitlust ning Tallinna elanike käest küsiti, kuidas nad on rahul presidendi esimese viie kuuga. Enamasti olid inimesed tema tööga rahul ning midagi ette heita ei ole. “Mulle meeldib see, et ta on ratsionaalne, mitte niisama jutu puhuja,” sõnas üks vastaja. Välja toodi vaid seda, et president võiks olla rohkem aktiivne välispoliitiliselt ning sisulisem oma põhjendustes. 

Sel reedel toimuvad vabariigi sünnipäevapidustused jäävad Riisalo sõnul põhimõtteliselt samaks, kuid vastuvõtt muutub tempokamaks televaataja jaoks ning kohalolijate jaoks terviklikumaks peoks. Presidendi vastuvõtt ja kätlemisstseremoonia tuleb uuendatud kujul, kuid kõiki külalisi president kättpidi siiski tervitab.