Foto: Erakogu
Blogid
19. veebruar 2017, 14:20

Kas rahvast hoiti Rail Balticuga seoses tahtlikult teadmatuses? (139)

Olen ligi kuu aega homse "Kuuuurija" saate tarvis uurinud Rail Balticu tagamaid. Kuigi olin saanud kümneid kirju inimestelt, kes palusid mul just Rail Balticu teemat kajastada, siis ütlen ausalt, et selle teema vastu oli ka minul endal isiklik huvi.

Tunnen ennast võrdlemisi rumalana kui riik investeerib sadu miljoneid maksumaksja rahasid, aga mina ajakirjaniku ja igapäevase meediatarbijana ei saa aru selle teema tagamaadest ja kasulikkusest. Ja mulle tundub, et ma pole ainus. 

Põhiliselt jääb rahvale kõrva see, et tegu on hea projektiga, aga kuidas seda ehitama või projekteerima hakatakse või kuidas on valitud Rail Balticu raudteetrass jääb suurele osale rahvast arusaamatuks. Esiteks räägitakse sellest, et Rail Balticu Eesti omafinantseeringu osa on 250 miljonit eurot ja kogu projekti maksumus on Eestis 1.3 miljardit eurot.

Kogu Rail Balticu projekti maksumus jääb esialgsete plaanide järgi alla viie miljardi euro. Kusjuures Euroopa Liidu rahadest räägivad meie poliitikud umbes nii nagu need tuleksid Kuu pealt või nagu Nõukogude Liidu ajal Moskvast. Tuletan meelde, et tegelikult on Euroopa Liidu rahad ju meie kõigi ühine ressurss.

Euroopa Liidu aasta eelarve on umbes 130 miljardit eurot ja näiteks meie naabrid soomalsed on erinevalt Baltiriikidest netomaksjad ehk nemad annavad Euroopa Liidu eelarvesse rohkem raha kui nad sealt vastu saavad. Soomlastel on summa, mis Euroopa Liidu liikmelisus neile maksma läheb umbes miljard eurot aastas. Eestlased aga annavad Euroopa Liidu eelarvesse täna selgelt vähem kui me sealt vastu saame.

See, millega meie riik opereerib ongi ju tegelikult niiöelda vanade rikaste Euroopa Liidu riikide maksumaksjate rahad, mille üldisem eesmärk on intergreeritud ja tugev Euroopa Liit.

Mind häirib kui poliitikud rõhutavad, et meie oma finantseering on ainult 20 protsenti kogu summast, et siis nagu teiste Euroopa maksumaksjate raha on justkui kingitus kõige nõrgemale. Minu meelest tuleks ju ka sellesse rahasse vastutustundlikult suhtuda.

Möödunud aasta lõpus tundus mulle, et eestlastel on veel hetkel Rail Balticu raudteetrassi osas valik ehk kas see hakkab sõitma läbi Pärnu või läbi Tartu. Kuna projekteerimist ja maade lunastamist pole veel toimunud, siis mulle isiklikult tõesti tundus, et trassi suunda on võimalik veel muuta.

Asja lähemalt uurima hakates aga selgus, et trass läbi Pärnu oli toonasel majandusministril Juhan Partsil juba 2012. aastal Euroopa Liidus kokku lepitud, mis siis et meie valitsus pidi trassi lõplikust valikust tegelikult teada andma Euroopa Liitu alles möödunud aasta lõpus.

Võibolla on Pärnu väga põhjendatud valik, aga siiski oleks võinud ju rahvaga sellise olulise otsuse väga täpselt läbi rääkida. Kas teie mäletate, et 2012. aastal oleks näiteks Parts tõstatanud meedias üles küsimuse rahvale kumma trassi me Rail Balticu puhul valime. Kas läbi Pärnu või läbi Tartu?

Kas tõesti nii olulise infrastruktuuri objekti valiku puhul ei räägitud rahvaga seda detailset läbi ja rahvalt isegi ei küsita, mida me sellest arvame.

Kuidas on võimalik, et nii tähtsa otsuse langetab ainult piiratud seltskond inimesi. Isegi meie parlamendis ei pandud seda otsust hääletusele,  rääkimata rahvahääletusest.

Rail Balticu projekt põhineb suuresti Inglise konsultatsioonifirma Aecom uuringul ja Eesti osas olid valikus kolm trassi. Kõigepealt see, mis täna on käiku läinud läbi Pärnu.

Teine idee oli tõmmata täiesti uus raudtee otse Tallinn-Tartu suunal (muide Tartusse oleks sel juhul saanud pealinnast 53 minutiga) ja kolmas mõte oli ehitada kiirraudtee mööda olemasolevat Tallinn-Tapa-Tartu raudteekoridori.

Sel juhul oleks rong Tartusse sõitnud üks tund 24 minutit. Umbes sama kaua oleks rong sõitnud Tartust Riiga. Kui me võtame kogu Rail Balticu trassi pikkuse ehk Tallinnas Leedu-Poola piirini, siis oleks see sõit pikenenud läbi kiirema variandi 35 minutit ja kui kasutada Tallinn-Tapa-Tartu varianti oleks sõit Leedu-Poola piirini pikenenud tund ja kümme minutit.

Kui rahvahääletusel oleks olnud variant, et näiteks 53 minutiga on võimalik saada Tallinnast Tartusse, siis ma arvan, et rahva jaoks oleks see olnud väga tõsine argument. Isegi ka siis kui Rail Balticu ehitus oleks sel juhul märgatavalt kallimaks läinud.  Kahju, et seda varianti ei antud rahale isegi mitte kaaluda.

Näiteks leedukad suutsid Rail Balticu projekti raames läbi suruda isegi tupikteena Vilnius-Kaunase kiirrongi ühenduse.

Olen rääkinud sel teemal praeguse majandusministri Kadri Simsoniga ja mulle tundub, et tema poole ei ole meil mõtet näpuga näidata. Simson täidab vaid kokkuleppeid, mida varasemad valitsused on juba sõlminud.

Aga nüüd veel natuke trassi valikust. Iseenesest on see Pärnule suur boonus. Kui täna sõita Tallinna külje alt Nõmmelt autoga tipptunnil kesklinna, siis võib sellele sõidule kuluda vabalt umbes 45 minutit ehk sama palju kui hakkab sõitma rong Tallinnast Pärnusse. Teist sama palju hakkab sõitma rong Pärnust Riiga.

Pärnule on Rail Baltic tõeline taevakingitus ja mina usun, et Pärnust saabki tänu Rail Balticule Tallinna jaoks uus Nõmme. Ma olen ise ju oma silmaga näinud, kuidas maakohas, kus ma Inglismaal elasin, sõitsid pankurid ja muud valgekraed igal hommikul 100 km kauguselt Londoni City'sse rongiga, 45 minutiga, tööle. On täiesti selge, et Pärnus saaksid inimesed palju paremat elukeskkonda hulka odavama hinnaga kui Tallinnas.

Käisin Rail Balticu saate tarvis ka Soomes. Intervjueerisin seal kohalikku majandus -ja kommunikatsiooni ministeeriumi kõrget ametnikku. Mikael Nyberg on kogu Soome transpordi ja infrastruktuuri valdkonna juht.

Uurisin härra Nybergilt, kas soomlastel on ka midagi arvata meie Rail Balticu trassi osas ja sain teada, et trassi täpne valik oli eestlaste oma valik. Nyberg oli üllatunud, et selline teema üldse päevakorral on.

Ka tema kinnitas seda, et Euroopa Liidus ja asjaosaliste vahel lepiti trassi läbi Pärnu juba aastaid tagasi kokku. Kuid nüüd tekib ikkagi minu jaoks kõige olulisem küsimus. Kas rahvast hoiti teadlikult teadmatuses või oleme me uppunud tahtlikult või tahtmatult toodetud infomüra sisse. Miks ikkagi ei räägitud meile trassi valikust juba 2012. aastal ja miks ei lastud rahval Rail Balticu osas samuti sõna sekka öelda.