Ivo Linna: viimati osalesin ma lauluvõistlusel 21 aastat tagasi, kui Maarjaga Eurovisionil käisin (55)

Ivogi hääletati laupäeval finaali. „Mis seal salata – tunne on väga hea. Ennekõike seepärast, et kogu sellest suurest pundist jõudis finaali minu jaoks üks väga armas, südamlik, eestikeelne laul.“ Linna ütleb, et ta ei ole kunagi läinud välja selle peale, et kümne küünega tingimata võidu nimel rebida. „Lauluvõistlusel võidab nagunii keegi, kuid suur võit on juba ka see, kui rahvale laul meeldib. See on mulle tähtis.“ Ja rahvale Ivo lugu loomulikult meeldis. Žürii Ivo „Suurt loteriid“ oma nelja lemmiku hulka ei valinud, kuid rahvahäälte liitmisel oli mees siiski üks neljast, kes edasi pääses. „Minu jaoks on number üks loomulikult publik. Publikule me ju esinemegi,“ paljastab Linna oma eelistuse. Mingeid ootusi mehel poolfinaali osas ei olnud. „Olen Eurovisioni jälginud aastakümneid ja sa võid seal ennustada küll, kuid tegelikku tulemust ei tea viimase momendini. Muidugi lootsin ma, et rahvas võtab loo hästi vastu, aga mul polnud mingit närvikõdi ka sees,“ räägib Ivo. „Mul oli mõte, et läheb nagu läheb. Ja läks hästi.“  

Kuidas võrdleb Ivo aga tänavust võistlust 21 aasta taguse „Eurolauluga“? „Need on võrreldamatud. Aastaks 1996 olid Janika Sillamaa ja Silvi Vrait juba Eurovisionil käinud, kuid suures plaanis oli see kõik alles lapsekingades. Siis oli ju ka nõue, et muusika tuleb otse. Meil oli Norras orkester taga, mida Tarmo Leinatamm dirigeeris,“ meenutab Ivo ja ütleb, et tänaseks on Eurovision kujunenud pigem vaatemänguks. „Mida rohkem pauku ja kära on, seda uhkem on show.“ Kui Ivo ja Maarja „Kaelakee häälega“ Euroopa suurimal lauluvõistlusel käisid, pidi iga riik laulma oma emakeeles. „Eesti eelvoorud olid ka siis väiksema auditooriumiga üritused ja rahvas vist ei saanudki hääletada. Kogu korraldus ja väline pilt on ikka kõvasti muutunud.“ Kas finaalis Ivo esituses ka muudatusi on oodata? „Meil pole omavahel juttu olnud, kas hakkame midagi totaalselt muutma. Ma ei usu. See laul ei nõua erilisi tulesid ja vilesid.“

Ivo sai omale Instagrami konto

Suurem osa poolfinaliste kutsus oma fänne ja sõpru enda poolt hääletama loomulikult sotsiaalmeedia abil. Saatejuht Marko Reikop uuris Ivolt pärast esitust, kui palju on temal Instagramis jälgijaid. Ivo vastas: „Kui ma teaks, mis on Instagram, siis ma ütleks.“ Seejärel näidati ekraanil, et saatemeeskond on Ivole suhtlusvõrgustikku konto teinud ning seal polnud ühtki jälgijat. Intervjuu läks edasi, kuid lava taga asja jälginud ajakirjanikud võtsid Ivo konto samuti kohe lahti ja viie sekundiga oli mees saanud juba üle tuhande jälgija. Siis algas aga tõeline möll – fännide arv kasvas aina ja igas sekundis lisandus Ivole sadu jälgijaid. Üldiselt näevad staarid kurja vaeva, et Instagramis oma fännibaasi kasvatada, kui Linna ei pidanud selleks isegi midagi tegema.

Marko Reikop ütles, et Eesti Instagrami kuninganna on Elina Born, kellel on 50 000 jälgijat ning palus, et ehk õpetab Elina Ivole, kuidas sinna pilte saab lisada. Elina lubas seda teha ning mõne aja pärast ilmuski Ivo kontole ka esimene postitus – loomulikult oli see endel Elinaga. „Ega meil polnud väga selles melus aega midagi õppida, kuid kõigepealt tuleb Ivol osta omale telefon, kuhu saab Instagrami rakenduse laadida,“ ütleb Elina Õhtulehele. Ivo esimene foto sai lausa üle 26 000 meeldimise. Elina tunnistab, et tema pole ühelegi pildile nii palju südameid kogunud. Mõne aja pärast pani Ivo veel üles pilte Uku Suviste, Laura Pritsi ja Carl-Philip Madise meeskondadega ning avaldas video kujul ka tänusõnad. „Suur-suur tänu teile, kallid hääletajad, kohtume siis finaalis.“ Praeguseks läheneb jälgijate arv 20 tuhandele.

Kas Ivo ostabki nüüd omale uue telefoni? „Ega ma ei ole ju mingi nutivend, ma ei surfa internetis ja mul pole Facebooki ega Twitterit,“ muigab Ivo ja ütleb, et tema eest postitasid pilte temaga laval olnud ansambli Supernova poisid. „Neil on nutiasjad selged ja nemad seda Instagrami toidavad. Mina ei viitsi,“ naerab ta ja tõdeb, et ega tehnilise progressi vastu ei saa. „Sotsiaalvõrgustikud on läinud nii üldiseks, et inimesed elavadki virtuaalmaailmas ja kõigil on nutitelefonid pidevalt peos.“ Kust tulid aga Ivo hääled, kui ta – erinevalt teistest võistlejatest – end sotsiaalmeedias ei reklaami? „Aitäh kõigile, kes hääletasid. Ma arvan, et nad vaatasid, et ma ei ole ühest moehullusest teise kargaja, vaid olen, nagu olen ja see neile meeldis.“