Ausamad inimesed pilluvad suust rohkem roppe sõnu.Foto: Vida Press
Piret Pappel 11. veebruar 2017 04:00
Vägisõnade pruukimist peetakse tavaliselt viha või tahumatuse tunnuseks. Ometi võib vandumisel ja ropendamisel olla ka hea külg. Nimelt näitab mahukas uurimus, et lopsaka keelekasutusega inimesed kipuvad olema siiramad ja usaldusväärsemad kui need, kes ei vannu.

Vägisõnade pruukimist peetakse tavaliselt viha või tahumatuse tunnuseks. Ometi võib vandumisel ja ropendamisel olla ka hea külg. Nimelt näitab mahukas uurimus, et lopsaka keelekasutusega inimesed kipuvad olema siiramad ja usaldusväärsemad kui need, kes ei vannu.

Ropendamine kui nähtus pakub huvi nii keeleteadlastele kui ka psühholoogidele. Harvardi ülikooli psühholoogiaprofessori Steven Pinkeri sõnul säilitab inimese aju vandesõnu teistest sõnadest eraldi ja me kasutame roppusi sellistes olukordades, kui kõnevõimetud loomad karjuvad või kiunuvad: haiget saades ja hirmu tundes.

Käitumise mehhanism on sama, kuid inimene annab oma häälele keelekasutusega väge juurde.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad