Tele

Miks ei kutsu “Meie pere ja muud loomad” pereema Heidi lapsed teda emaks? (8)

LISA KOMMENTAAR

artikkel kaks päeva varem kui kaks aastat hiljem 9. veebruar 2019 03:23
nii palju targutas kuni jäigi mehest ilma https://nipiraamat.ohtuleht.ee/940231/ 8. veebruar 2019 SÕBRALIKULT LAHUS | Heidi Hanso: õppisin suhte purunemisest kõige rohkem lahtilaskmist ja nüüd tean, et nii see suhe kui minnalaskmine on parim, mis juhtuda sai
minu laped 11. veebruar 2017 11:19
vaatavad koos minuga saadet ja küsivad kas Heidi polegi ema ja kus siis ema on et nad Heidiga elavad.
sama siin 10. veebruar 2017 19:08
minu meelest on vanuses alla35 inimesed kõik eluvõõrad ja saamatud kuigi ma ei saa aru milles seisneb Heidi saamatus...ja see nime asi olen 46 aastane ja samuti oma vanemate ja vanavanemate poole nimepidi pöördunud
No küll on ikka ülepäsmatu asi? 10. veebruar 2017 16:28
Kas teil tõesti oma elu pole, et sellised pisiasjad häirivad, no peab ikka õnnetu elu olema, et teiste perede toredad seigad häirivad?
Lastel on lihtsalt selline aeg ja minule meeldib väga, et lapsed oskavad ise otsustada. Väga tore töökas pere, väga tubli emme ja väga toredad lapsed. Võtke eeskuju!
Ja-jah 10. veebruar 2017 14:27
Mis on sellise jama mõte?
jajaa 10. veebruar 2017 14:24
muidu täitsa tore saade, mulle meeldib, aga mulle on jäänud imelikuks tõesti see Heidi asi, et lapsed ema ei ütle ja see ka, et Heidi ´´vabandage väga´´ ütleb tihti, mis põhjusel ...?
vaataja 10. veebruar 2017 14:11
mind häirib lisaks sellele ema nimepidi kutsumisele ka see et inimene õhinaga on nõus näitama oma saamatust.ma olen kindel et ilma kaadritaguste abijõududeta oleks heidi oma lastega juba esimesel nädalal jooksuga linnas tagasi,sellises vanuses nii eluvõõras olla on omaette saavutus
Ka minu laps ... 10. veebruar 2017 14:10
on mind väiksest saati kutsunud eesnime järgi. Ma ei näe selles probleemi, miks mitte. Kõik ümberringi on emad ja emmed ja et mind sellest emmede jadast identifitseerida olen mina oma nimega. Ja teine põhjus, miks mind see eesnimetamine ei sega on, et mina ju ei ütle "poeg/tütar tule siia" ikka nimepidi ja inimese enda nimi on imeline. Ja rõõm oli näha, et telefonis olen ma tal kirjas "minu emmekene".