President tunnustab teenetemärgiga sel aastal 113 inimest (2)

"Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele," kirjutas president Kaljulaid otsuse eessõnas.

President annab teenetemärgid üle 23. veebruaril Nuku teatris.

Riigivapi II klass

Taavi Rõivas – Eesti vabariigi peaminister aastatel 2014–2016

Valgetähe III klass

Marek Helm – maksu- ja tollisüsteemi arendaja

Andrei Jämsä – sõudja

Priit Perens – panganduse edendaja

Allar Raja – sõudja

Kaspar Taimsoo – sõudja

Lembit Ulfsak – näitleja

Valgetähe IV klass

Tõnu Aas – energeetik

Hiie Asser – keelekümbluse edendaja, koolijuht

Jaan Janno – matemaatik, Tallinna tehnikaülikooli professor

Anne Kahru – ökotoksikoloog, teaduste akadeemia uurija-professor

Tiina Kallavus – koolijuht, erivajadusega laste hariduse edendaja

Sirje Keevallik – atmosfäärifüüsik, Tallinna tehnikaülikooli professor

Ivi Kesküla – kohtunik

Epp Maria Kokamägi – kunstnik

Ülle Kruus – kunstiajaloolane

Mare Kõiva – rahvaluuleteadlane

Andrus Maruoja – riigiametnik

Andrus Miilaste – kohtunik

Natalia Miilvee – prokurör

Ülle-Marike Papp – sotsiaalteadlane, soolise võrdõiguslikkuse edendaja

Peeter Peedomaa – ettevõtluseedendaja

Anti Puusepp – ettevõtlusedendaja

Riina Reinvelt – etnoloog, Eesti Rahva Muuseumi arendaja

Aarne Siimsen – riigiametnik

Niina Sõtnik – koolijuht, hariduselu edendaja

Aare Toikka – lavastaja, teatrijuht

Indrek Treufeldt – teleajakirjanik, õppejõud

Peeter Urbla – filmirežissöör, kultuurielu edendaja

Raul Vaiksoo – arhitekt

Martin Veinmann – näitleja ja pedagoog

Taavi Veskimägi – energeetikavaldkonna edendaja

Raivo Vilu – biotehnoloog, Tallinna tehnikaülikooli professor

Andres Ülviste – prokurör

Valgetähe V klass

Anneli Ammas – ajakirjanik

Väino Aren – näitleja

Angela Arraste – tantsupedagoog

Maie Barrow – eestluse hoidja Austraalias

Aavi Dobrõš – ajaloo talletaja

Ivo Felt – filmiprodutsent, helirežissöör

Igor Garšnek – helilooja, muusikateadlane

Rein Grünbach – kunstiõpetaja

Johan Patrik Göransson – vaimulik, eestirootsi kultuuripärandi hoidja

Taimi Hillak – ettevõtluse edendaja

Maaja-Katrin Kerem – kutsete süsteemi arendaja

Ülle Kikas – hariduselu edendaja

Harri Koiduste – maadlusspordi edendaja

Kaja Kärner – raadioajakirjanik

Mart Laanpere – digivaldkonna edendaja hariduselus

Ira Lember – kirjanik

Ulla Länts – raadioajakirjanik

Silja Lättemäe – ajakirjanik

Kadri Mälk – ehtekunstnik

Janika Mölder – iluvõimlemistreener

Anne Oruaas – kohaliku elu edendaja Harjumaal

Sirje Plaks – elukestva õppe edendaja

Rein Purje – ajaloo talletaja

Rein Raudsep – geoloog, riigiametnik

Evar Riitsaar – kunstnik, seto kultuuri edendaja

Ann Roos – laste omaloominguvõistluse "Steni muinasjutuvõistlus" korraldaja

Ants Roos – laste omaloominguvõistluse "Steni muinasjutuvõitlus" korraldaja

Ülo Roos – ajaloo talletaja

Olivia Saar – lastekirjanik

Harry Seinberg – kergejõustikutreener

Laine Sepp – muusikaõpetaja

Juhan Sihver – Eesti ringhäälingu ajaloo talletaja

Liivi Soova – käsitöö ja rahvakunsti edendaja

Toomas Mihkel Sõrra – eestluse hoidja USAs

Tõnu Talvi – looduskaitsja

Tiiu Teesalu – ajaloo talletaja

Peeter Vähi – helilooja

Valgetähe medal

Reet Kaljula – kaitsetahte edendaja

Krzysztof Mieczysław Kaminski – Eesti saatkonna teenistuja Poolas

Tiina Kivikas – korrektor

Eesti Punase Risti II klass

Tõnu Endrekson – sõudja

Enn Jõeste – patoloog

Kaiu Suija – onkoloog, vähihaigete abistaja

Karin Varik – laste kirurg

Eesti Punase Risti III klass

Märt Elmet – südamearst

Ants Kass – ortopeed

Janek Laev – päästeametnik

Toomas Tartes – kirurg

Eesti Punase Risti IV klass

Marianne Kuzemtšenko – autistide abistaja

Annika Laats – vaimulik, hingehoiu korraldaja

Katarina Seeherr – muusikaterapeut, erivajadustega inimeste abistaja

Teija Tuula Marjatta Toivari – hospiitsi arendaja

Reet Veenpere – logopeed

Eesti Punase Risti V klass

Arne Aas – vereandja

Priit Kaja – vereandja

Allen Leego – vereandja

Tõnu Lukk – vereandja

Aina Pääro – tervise edendaja

Kotkaristi I klass

Werner Freers – julgeolekualase koostöö edendaja, kindral, Saksamaa

Kotkaristi III klass

Arnaud Coustilli?re – küberkaitsealase koostöö edendaja, viitseadmiral, Prantsusmaa

Kotkaristi IV klass mõõkadega

Eduard Meemann – vabadusvõitleja

Kotkaristi IV klass

Margo Grosberg – tegevväelane, major

Illar Jõgi – politseiametnik, politseikolonelleitnant

Hendrik Lõbu – kaitsepolitseiametnik

Merike Pappel – kaitsepolitseiametnik

Kotkaristi hõberist

Ramil Sadikov – tegevväelane, staabiveebel

Kotkaristi raudrist

Janek Pinta – politseiametnik, vanemkomissar

Maarja Punak – politseiametnik, vanemkomissar

Maarjamaa Risti II klass

Alexander Russell Vershbow – julgeolekualase koostöö toetaja, Ameerika Ühendriigid

Maarjamaa Risti III klass

Heinrich Brauss – NATO abipeasekretär

Pär Anders Nuder – Eesti-Rootsi suhete edendaja

James J.Townsend, Jr – julgeolekualase koostöö toetaja, USA

Tadahiko Yoshino – Eesti–Jaapani suhete edendaja

Maarjamaa Risti IV klass

Norbert Angermann – ajalooalase koostöö edendaja, Saksamaa

Serge Arnould – endine aukonsul Lyonis, Prantsusmaa

Bo Hugemark – Eesti-Rootsi suhete edendaja

Michael N. Schmitt – küberkaitsealase koostöö edendaja, Usa

Maarjamaa Risti V klass

Nils Riess – lavastaja, Eesti teatrielu edendaja, USA

Arvo Sulo Survo – soome-ugri kultuuri edendaja, Soome

Kõik peaministrid saavad Riigivapi II klassi teenetemärgi

Ekspeaminister Taavi Rõivas sai vaid kolm kuud pärast ametiaja lõppu president Kersti Kaljulaidilt Riigivapi II klassi teenetemärgi. Selgub, et nii kõrge riikliku tunnustuse saamine vahetult pärast valitsusjuhi kohalt lahkumist polegi haruldane.

Kõigile taasiseseisvunud Eesti peaministritele on teenetemärk rinda pandud. Mõni on selle au osaliseks saanud kohe pärast ametiaja lõppu, mõni ametiajal, teised veidi hiljem, kuid eranditult saavad kõik Riigivapi II klassi teenetemärgi, mis on asutatud Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks.

Riigivapi teenetemärk on kõrgeim tunnustus, mida president saab anda riigile osutatud teenete eest. Kunagine keskkonnaminister Villu Reiljan on lähiajaloos ainus, kellelt on Riigivapi orden hiljem ära võetud.

Siim Kallas, Andres Tarand ja Edgar Savisaar on ainsad ekspeaministrid, kes võivad uhkust tunda ka Riigivapi I klassi ordeni üle. Esimese klassi Riigivapi teenetemärgi pälvis Kallas kümmekonna aasta eest, mis ta töötas Euroopa Komisjonis. Teise klassi teenetemärgi oli ta saanud rinda juba kaks kuud enne oma peaministri ametiaja lõppu 2003. aastal.

Vabariigi presidendi kantselei andmebaasis on kirjas, et Kallase puhul mängis otsustavat rolli peaministriamet, rahareformi korraldamine ja Eesti Panga presidendiks olemine.

Tarand sai 2001. aastal Riigivapi II klassi teenetemärgi pooleaastase valitsusjuhi rolli eest aastatel 1993–1994, ning I klassi kui Eesti eestvedaja ja edendaja. Savisaar sai ordenid peaministriameti, Rahvarinde loomise ning Eesti taastamise ja edendamise eest.

Andrus Ansip oli peaminister üheksa aastat ja tema sai Riigivapi II klassi teenetemärgi 11 kuud pärast ametiaja lõppu 2015. aasta veebruaris. Ansipil on veel Valgetähe III klassi teenetemärk, mille president Arnold Rüütel andis talle omavalitsuse edendamise eest.

Sarnaselt Rõivasega oli Juhan Parts valitsusjuht paar aastat, kuid tema pidi ordenit ootama kolm aastat ja sai selle viimaks 2009. aastal Toomas Hendrik Ilveselt.

Kaks ametiaega valitsust juhtinud Mart Laar ja Tiit Vähi said Riigivapi II klassi teenetemärgi 2001. aastal. Laar pälvis tunnustuse 11 kuud enne oma teise ametiaja lõppu.