Foto: Alar Truu
Inimesed
5. veebruar 2017, 10:51

Kerli Kõiv: lapsena tahtsin sinna, kus on neoontuled ja elu käib (84)

Tänavu Eesti Laulul osalev Kerli Kõiv ütles saates “Hommik Anuga”, et edukaks saamiseks tuleb teha asju, mis sind ennast erutavad ja ei tohi alla anda.

Miks võttis Kerliga aga nii kaua aega, et kodumaisel lauluvõistlusel üles astuda? Varen ei olnud lihtsalt sellist hetke. “Mul oli enda karjäär pikalt segadust tekitav,” selgitab Kerli, kes alles hiljuti tegi EASiga eduka videokampaania, mis Eestit ja meie loodust tutvustas. Selleks kogus ta üheksa kuud ennem metsas inspiratsiooni.

Kui nüüd Eestis elades on naine pühendunud meie taimedele, loodusele ja loomadele, muutudes maanaiseks, siis lapsena unistas ta ikka suurtest tuledest.

“Lapsena ei osanud üldse seda hinnata. Tahtsin sinna, kus on neoontuled ja elu käib. Aga mida rohkem ma seda sain, sain aru, et need ei ole päris asjad,” kirjeldab naine lapsepõlve unistusi ja reaalsust.

Kui nüüd on naise prioriteedid loodus, pere ja eneseväärikus, siis kõige enam on ta pettunud armastuses. “Pettunud olen selle, kui armastus ei ole kõige olulisem. Kui kõige olulisem on raha, sull ja feim,” selgiab ta.

Ka Kerli on sulli ja feimi päriselt tundnud. “Alguses jah. Võib-olla see ei ole suure maa mastaapides, aga kui sa oled kuskilt Elvast pärit ja sul tuleb 50000 dollarit avanssi, siis sa lähed ja ostad omale mingi kuue tonnise mobiili,” meenutab Kerli, kuidas asjad tol ajal tema elus käisid.

“Enam ei huvita need materiaalsed väärtused, ega mul näpud põhjas ei ole, aga ei huvita asjad,” on Kerli tänaseks oma mõtlemist muutnud.

Kuidas aga jõuda nii kaugele, nagu Kerli seda tegi?

“Kõige olulisem on mõtlemine. Kui sa oled limiteeritud mõtlemisega, siis seal ongi sinu lagi,” selgitab ta, lisaded “Kui keegi tuleb sulle ütlema, et siin on lagi ja piir, siis tuleb nendele inimestele öelda, et siin on sinu lagi ja piir.”

Seda Kerli ka tegi. Ja mis kõige peamine – ta ei andnud alla. “Võidab see, kes alla ei anna!” sõnab ta. “Mul oli ka pikki aastaid, kui mitte midagi ei olnud, keegi ei uskunud. Tegin suurele plaadifirmale plaadi ja firma ütles, et me ei kuule seal singlit ja siis see plaat istus kolm aastat riiulis,” meenutab Kerli, et emagi helistas, ja kutsus tagasi koju, kuid naine ei jätnud jonni.

Võib-olla oleks naine kaugemalegi jõudnud, kuid Kerli tahtis jääda iseendaks. “Seal läheb selleni välja, et ühele naisartistile osteti kunstrinnad,” selgitab Kerli, mida kõike tehakse, et artist läbi lööks. “Võib-olla sellepärast minu karjäär ei läinud ka nii,”