Põletusahjudest üle euroopa ta midagi ei teadnud ja mis siis et mälu muutus taignaks nagu alati sellistel puhkudel. Täpelt nagu need wikipedia õpilased praegu.
Põletusahjud on samuti üks osa juudimuinasjuttudest. (ühe sellekohase kommentaari kustutas tsensor ära) Kuskil eelmise sajandi 50-60-ndatel kui holokaustitööstus tuule alla sai hakati ka põletusahjudest rääkima, sest need andsid võimaluse hukkunute arvuks suvalisi numbreid näidata. Mis on ahjust läbi käinud ja uhmris pulbriks hõõrutud seda enam tuvastada ei saa. Või mismoodi sai muidu sõjas hukkuda rohkem juute kui neid tollal terves Euroopas üldse olemas oli? Vaatsin hiljaaegu vene propagandafilmi Kuulipildur Tonjast. See oli üks vene või ukraina päritolu tüdruk, kes sõja ajal sakslaste teenistusse astus ja nõukogude (juudi) ideoloogide väitel laskis kuulipildujast maha 1462 vangistatud juuti ja kommunisti. Filmis olid tollased sündmused muidugi lavastatud, hilisemad juba dokumentaalkaadritena. Näidati küngast kuhu kõik mahalastud maeti jne. Kuskil sügaval nõukaajal leiti ta lõpuks üles, peeti kohut ja määrati surmanuhtlus. Ta oli üldse viimane naine NSV Liidus kellele määratud surmanuhtlus täide viidi. Kohtus leidis kinnitust 62 tapetu olemasolu. Kas nad kõik selle Tonja poolt maha lasti ei saanudki päris selgeks. Ülejäänud 1400.... noh, ütleme, et see oli holokaustitöösturite fantaasia. Seda nimetataksegi ajupesuks. Kes tahab, see usub põletusahjudesse, kellel vähegi loogilist mõtlemist, see ei hakka teemaga pead vaevama.
objektiivne sotsajakirjandus/ 4. veebruar 2017 10:59
2005 aastal suri Olga Lauristin, ENSV "valitsuse" liige 1941-1951, VEKSA ühingu esinaine 1956–1961, Rahufondi Eesti osakonna esimees 1961–1989. Meie armastatud sotsajakirjandus kirjutas südamlikke nekrolooge "riigitegelasele". Mingitest süümepiinadest ega teadlik olemisest muidugi juttu ei tehtud. Aga sotsialistide teise voolu kuulujate puhul oli kirjade trükkimise eest venelaste vanglas veedetud viiest aastast kohe häbematult vähe. P.S. Kui ma lisan, et äkki seltsimees Olga Lauristin võib-olla tõesti ei teadnud kuhu kadus tema kasuka eelmine omanik pr. Puhk või kuhu läksid inimesed, keda ta Hiiumaal laevale aitas, kas siis seltsimees sotstsensor lubab kommentaari avaldada?