ÕHTULEHE GALERII | Eesti Laulu poolfinaalide proovid täies hoos (15)

Lauljad, tantsijad, meikarid sebivad ringi, üles pannakse "Eesti laulu“ kirjadega seinu ja kohvimasinaid, et lauluvõistluse salvestusega seotud inimesed terve päeva pead kohvi abil selgena saaksid hoida.

Päeval saavad lauljad enne õhtust salvestust teha laval veel viimased proovid. Esimesena astub lavale Lenna Kuurmaa. "Alguses tõstad pea üles hästi kiiresti või väga aeglaselt ja dramaatiliselt,“ õpetatakse Lennat, kuidas asi televisioonis parem välja näeks. Lava taga vaatab mureliku näoga kogu esitust pealt koreograaf Rauno Zubko, viibutab vahepeal näppu, vehib käega, kirtsutab nina, seejärel paneb käed vaheliti rinnale ja tegelikult on üsna raske aru saada, mida mees mõtleb. Üks Lenna tiimiliige filmib telekast tulevat pilti telefoniga. Ilmselt selleks, et hiljem kogu asi üksipulgi läbi analüüsida. Rauno pole rahul sellega, et kaadris on näha, kuidas taustatatsijad ühel hetkel maast mikrofonid haaravad. „Nii et see mikri võtmine jääb sisse?“ uurib Rauno. „Ma lähen võitlen selle eest,“ lubab Mai Palling. Mai on tänavusel võistlusel ametis toimetajana.

Järgmisena vallutab lavalauad Laura Prits looga "Hey Kiddo“. Tema võtab endaga lavale kaasa jalgrattad ning lavapilt on tõeliselt värviline ja lustakas. "Mina, Laura, sooviksin kõrva Sandrat ja Karineed,“ räägitakse lava taga. "Sandra tahaks natuke Laurat juurde.“ Kõlab nagu täiesti seosetu jutt, kuid tegelikult annavad võistlejad meeskonnale juhiseid, kelle häält nad oma kõrvamonitorides rohkem kuulda tahaksid. "Issand, see on täpselt nagu mingi Jaapani laste-show,“ naerab Laura Prits lava taga, kui oma esitust pärast proovi üle vaatab. Nalja saab veelgi, kui ühel hetkel läheb Laura esituse ja tantsu taustaks käima Ivo Linna võistluslugu „Suur loterii“. Kui üks artist end laval valmis sätib, sebivad teised lava taga ringi, käivad grimmis, vahetavad riideid ja laulavad oma riietusruumides hääli lahti.

Lava on tänavu pisut erinev, kui varasematel aastatel. „Lavakujunduse ja valguse autor on René Jõhve. Lava on täis keerulise konstruktsiooniga LED-ekraane, mis ei ole lihtsalt seina pandud, vaid need on paigutatud ruumiliselt,“ räägib „Eesti laulu“ tegevprodutsent Ermo Säks. Mees paljastab, et LED-ekraane on laval 43 ruutmeetrit, mida ei ole üldse vähe. Saalis püüab esinejaid pilti 8 kaamerat. Üks keerulisemaid lavaesitusi on Säksi sõnul Uku Suvistel. Kui päevastes proovides peavad lauljad laulma üsna tühjale saalile – seal on valgustajad, operaatorid, režissöörid ja muud tegelinskid, siis õhtuks lastakse stuudiosse ka paarisajapealine publik.

Elina Borni etteaste õhkab igas suunas seksikust – Born on laval mustas pikkade varrukatega trikoos ja istub vahepeal lavale püsti pandud suure o-tähe peal. Elina analüüsib pärast oma proovi lava taga etteastet kogu tiimiga – oma sõna ütlevad sekka laulu autorid Stig Rästa ja Fred Krieger, lisaks ka Stigi elukaaslane Karina, Fredi elukaaslane Maarja ja stilist Jana Hallas. Kui etteaste analüüsitud, nunnutab Elina kiirelt Stigi ja Karina pisitütar Lumit ja kihutab seejärel grimmi.

Viimasena hõivab lavalauad ansambel Janno Reim & Kosmos, mis fännidele pigem tuntud nime Super Hot Cosmos Blues Band.  Bänd sai oma looga „Maybe maybe“ aastal 2014 „Eesti laulul“ auväärse teise koha. Sedapuhku on nad tagasi eestikeelse looga „Valan pisaraid“. Sõnadega „Aitäh, superhea!“ pannakse proovidele punkt. „Kõik? Hurraa, sööma!“ rõõmustab meeskond, kes stuudiost välja voolab ja telemaja kohvikusse või kuhugi mujale keha kinnitama läheb.

Artistidel läheb telemajas täna veel pikalt. Õhtuleht hoiab nende tegemistel laval ja lava taga silma peal ja toob põnevamad killukesed ka teieni.