Inimesed

"Mu hinges helises vaikne põhjamaine tango, aga teie ravisite Vändra polkat!" (37)

LISA KOMMENTAAR

Autorile ja toimetusele5. veebruar 2017, 18:37
Mis on selle raske saatusega inimesi tagarääkiva kirjatöö avaldamise eesmärk?
raus4. veebruar 2017, 13:50
oli baarides muhe sell ja viskas julget nalja
psühh3. veebruar 2017, 19:13
Jah, tôesti, kui su hinges helises romantiline tango, aga mitte loosungid: "Töö kaunistab inimest! Partei on meie südametunnistus, au ja uhkus! Elagu, elagu, elagu!" siis oli raske argipäeva rutiinsust taluda. See ônnestus ainult tugevatele, psühhiliiselt tervetele inimestele, teised sattusid hammasrataste vahele ja litsuti puruks nagu liivatera.
kes oli see, kes selle psühhiaatri kutsus?3. veebruar 2017, 20:04
Näitlejate hulgas on läbipõlemisi ennegi olnud.
Tümikas ei saagi näitlejaks.
pensionär3. veebruar 2017, 18:05
Lugesin artikli läbi ,üks ütlematu kurb ja traagilise elulõpuga kenade meeste elu. Tahaks ainult teada ,kes oli see kolhoosiesimees ,kes kolis kohe Rauside häärberisse sisse elama ,kui pere kulakuteks kuulutati ja Linda oma kuue lapsega välja löödi ,ühtegi asja kaasa saamata. Tahaks nime teada ja edastada selle mehe suguvõsale oma pahameele, sest neid peresid oli palju ,kus omad eestlased käisid kaebamas isegi oma sõprade peale puhta kadedusest ja et vara endale saada. On minulgi oma analoogne juhtum.
suguvõsast4. veebruar 2017, 10:29
Et siis sinu patud seitsmenda põlveni jne?
E.T.15. mai 2017, 03:37
See kolhoosiesimees oli naissoost
tundsin ka MAURIT3. veebruar 2017, 18:04
joomise vastu aitab usk JUMALASSE.
Täpsustan -7. veebruar 2017, 15:07
Magnus3. veebruar 2017, 15:24
See on ühe masendavalt kurva saatusega eesti perekonna lugu. Rahvas peab teadma, mismoodi Eestis mõningaid peresid terroriseeriti. Neil, kes tundsid Linda Rausi, on kõike seda äärmiselt valus lugeda, kuid veel valusam oleks, kui selle pere saatus maha vaikitaks.
E. T. 8. juuli 2021, 09:29
Isa polnud joodik vaid asine äri ees ja suure pere pea, kes tehti kulakuks, lapsed mööda võõraid kodusid laiali, pidevalt hirm kuklas, et viiakse ka minema, nii see psüühika ei saanudki stabiilne tulla. Ja Mauri polnud skisofreenik vaid ülimalt aus ja andekas inimene, kel miski viirus lõi ajupõletiku, millele lisandus tolleaegne vaimuhaigla töötlus
J oo dik3. veebruar 2017, 14:57
ehh4. veebruar 2017, 06:45
soovin siis sulle ja su perele palju elu.
Joodik3. veebruar 2017, 14:56
Mul 3. veebruar 2017, 14:53
isegi M.Rausi luulekogu-Hingehaige-olemas.Aasatakümneid tagasi oli see M.Raus talinas nn kesklinna hääl,kelle kisarepliik oli-Tere.rahvakunstnik-
M3. veebruar 2017, 14:38
Mauril oli väga tore ema,kes soojalt hoolitses.
skiso3. veebruar 2017, 14:01
Mäletan Maurit Dünamo staadionilt võistluste ajal tribüünil kõva häälega Rein Aunaga rääkimas ja nalja viskamas, täitsa lõbus oli. Veidrikke veetakse vägisi hullumajja ka tänapäeval, nõukogude ajal kiusati veel rohkem taga. Arvan, et ta ei olnud haige.
skiso-le3. veebruar 2017, 16:20
liane 3. veebruar 2017, 18:47
Tänapäeval oleks Aspergeri sündroom.
Oss 3. veebruar 2017, 13:58
tellis artikli. alko paha-paha...
peeter laur3. veebruar 2017, 13:57
Tore,et ka ammu unustatud inimesi siin vahast meenutatakse.
3. veebruar 2017, 12:58
Mauri oli hingelt aus ja siiras. See oli tema karje.Palun jätke surnud rahule. Tema surm oli ääretult kohutav ja tahtevastane.
MetaNool3. veebruar 2017, 12:02
Miks peab surnud inimesest sellise pealkirjaga kirjutama? Jätke vähemalt kadunuksed rahule, oli missugune ta oli! Varem oli elementaarne, et kadunukest ei räägitud halba. Kui pole head rääkida, siis on võimalik vait olla.
etanool3. veebruar 2017, 12:14
Aga miks me ei peaks teadma,mis inimesed meid ümbritsenud on, mis tahes veidruste-haigustega? Ega mingid sauna-antsud tõesti püünele ei pääse,siis oleks ajalehed umbes!
kle etanool ja viira3. veebruar 2017, 15:58
Kas tänapäeva inimeste lokkavaist veidrustest veel vähe on, et tahate minevikus inimeste traagilistest eluseikadest lisa saada? Väga väiklane suhtumine.
sest3. veebruar 2017, 12:30
tegu on ometigi avaliku elu tegelastega
ziidiuss3. veebruar 2017, 11:48
" Toodi kohale psühhiaater ja mind paigutati hullumajja"
Oli aeg,kus Mauri Raus töötas Keemia- ja Farmaatsiatehases. Ma ei mäleta,m i d a ta seal tegi,aga minule jäi ta meelde absoluutselt ebastabiilse ja veidra käitumisega inimesena,lärmas ja röökis,oli labane.Nagu oleks kogu aeg purjus.Pärast kuulsin, et ta sai isaks!? Mõtlesin: k e s küll julges sellisele lapse sünnitada!!! Ja varsti oli ta surnud...
CV3. veebruar 2017, 13:11
60-ndatel jõudis meie suguvõssa kõlakas, et mu tädi abiellub Mauriga. Tädi oli koleeriline täisboheemlane, aga mitte iialgi labane. Sugulased asiste inimestena muidugi ei teadnud Maurist suurt rohkemat, kui et on (oli) näitleja ja luges vahetevahel järjejutte raadios. Mis seal vahele tuli, ei tea siiamaani, aga eks see oleks olnud järelikult selline kolmekuuabielu.
xxx3. veebruar 2017, 16:39
Ta töötas ka kiirabis sanitarina, ühel päeval ta tööle ei ilmunud, teda otsiti kodust ja siis, kui ta välja ilmus, korraldas tõsise skandaali, et nüüd teavad kõik, et ma olen sanitar. Mauri oli tõsiselt haige inimene ja temast oli väga kahju, rahu tema põrmule.
Room3. veebruar 2017, 16:50
Jah, tema kohta võib nii mõndagi öelda, siiski, ärgem tehkem seda halvustavalt, sest Mauri ise ei halvustanud kedagi! Mäletan teda põhiliselt nn Julgete meeste baarist. Oi üks selline Harju tänaval, tänasest majandusministeeriumist diagonaalis üle tee. Tohutud vitriinaknad, kõik istusid oma pukkide otsas kõigile nähtaval nagu laval, sellest siis ka nimi... Kunded olid soliidsed: kirjanikud, riigiametnikud, kirjastuste toimetajad. Kohv oli linna parim ja konjakit sinna sisse sai juba hommikul. Kui Mauri sisse astus, jäi kõik hiirvaikseks, kuigi seda polnud vaja: Mauri selge diktsiooniga võimas hääl jõudis nagunii igasse nurka. Ja huvitav oli teda kuulata kui ta ühe "rahvakunstniku" juurest teise juurde käis ja väga häälekalt juttu ajas. Igaüks salamisi muidugi lootis, äkki jään mina täna vahele... Tihti luges ta eesti luulet ja ma olen üsna kindel, et eesti kirjanduse tundmisel oleks talle alla jäänud enamus tolleaegsetest kirjandusõpetajatest. Nii kerget kirjanduse tsiteerimist olen kuulnud ainult Mihhail Lotmanilt ja Mari Tarandilt. Vabandan, kui selline võrdlus kellelegi ebaadekvaatne tundub.
Ja mis tüdrukutesse puutub, siis neil tal ikka oli. Sellised sümpaatsed, vaiksed ja malbelt naeratavad vudisid nad Mauri kannul. Teinekord ühed ja samad ja mitu päeva jutti.
E.T.15. mai 2017, 03:45
Mauri oli väga tore inimene,kes haigestus seetõttu,et pidi palju haigena lendama(gripp ja mädane kurgumandlipõletik) filmivõtete tõttu eri kohtades,haiguse mürgid laastasid ta tervise lühikese ajaga,millest enam tagasiteed polnud,kuigi elu kestis veel aastaid.Noorena oli ta tugev ja terve spordipoiss,kuid peretraditsioonide tõttu otsustas näitekunsti kasuks
Nojah3. veebruar 2017, 11:44
Kes kaasaegsetest ja kaasteelistest Maurit ei mäleta. Mõnikord tuli omalgi temaga Moskva kohvikus peitust mängida. Eriti mõne tütarlapse pärast ikka. Aga kui Mauri kedagi sihikule võttis, siis jäi viiuldajatel noot vahelt ära ja luuletus tuli esimese kahe sammu järel. Mäletan, et mul oli alati temast kahju. Teadsin, et ta Seewaldis oli, aga elektriravi ja insuliin on kohutavad asjad. Seda ei teadnud. Sealt ka tema sügav ja peidetud kurbus. Legend.
mhh3. veebruar 2017, 12:49
Mis see insuliin siinkohal seisab? Milles see süüdi on?
Sõber google3. veebruar 2017, 13:02
muki3. veebruar 2017, 14:10
Vanem põlvkond mäletab neid vennakesi. Kahju oli neist siis ja praegu, nagu igast äraraisatud noorest elust. Siis üritati ravida, ka insuliiniga, nüüd on asi kohtu hoolde jäetud.Sageli meditsiin ei suuda aidata, kohtunik veel vähem,.Pigem piinatakse niigi haigeid inimesi.
E.T.15. mai 2017, 03:53
Küll oleks ka nende närvikava tugevam olnud,kui neid poleks lastena koduta jäetud ja iga laps ise ilmakaarde paisatud...Leiti küll kulakud,6 väikese lapsega pere
ants3. veebruar 2017, 09:40