Foto: Tairo Lutter
Arvamus
3. veebruar 2017, 15:32

KOMMENTAAR | Veerpalu ööbis Davosis samas hotellis, kus president Ilves laristas (121)

"Pealtnägija" kirjeldas kolmapäeval põhjalikult, kui vastutustundetult kasutas president Toomas Hendrik Ilves kantselei krediitkaarte oma teise presidentuuri ajal.

2015. aastal maksis Davosis majandusfoorumil osalenud Ilves hotellis Victoria 21 000 ja mullu samas ööbimiskohas juba rohkem kui 24 000 eurot, millest presidendi ja proua Ieva Ilvese toakulu oli 19 284 eurot.

Tule taevas appi!

Täpselt üksteist aastat tagasi olin Davosis töölähetusel ja usutlesin kõnealuse hotelli fuajees Andrus Veerpalut, kes tuli viis päeva hiljem Torinos teist korda olümpiavõitjaks. Väliselt väikest lossi meenutavas Victorias oli ta Davosi laagrite ajal varemgi elanud. Samas hotellis ööbis ka Veerpalu edukas ametivend Jaak Mae, kellega samuti pika intervjuu tegin.

Pärast jutuajamist küsis Mae, millises majutusasutuses mina peatun. "Ah Montanas," kordas ta, kui mainisin hosteli sarnase ööbimiskoha nime. Ja lisas: "Sealt oleme me kõik alustanud!"

Spordiajakirjanik oli rahul, kui ta võis Davosi MK-etapi või meie suusatajate laagri ajal Montanas olla, sest ühe öö eest tuli maksta keskmiselt 70 eurot, mis on Šveitsi hinnataset arvestades päris soodne. Victorias oli vaja vähemalt kaks korda suurem rahasumma lauale laduda.

Eesti leheneegrid võisid majutuse kohta väärtuslikku nõu küsida suusakoondise peatreenerilt Mati Alaverilt. Ta oli teemaga hiilgavalt kursis ja andis ka sõbralikke soovitusi.

Davosi majandusfoorumi ajal kasvavad hotellides tubade hinnad tõepoolest hüppeliselt. Aga niisugune rahapõletamine, millega sai hakkama president Ilves, ei kangastu lihtsurelikule isegi kõige košmaarsemas unenäos. Kiire internetiotsing näitas, et eile pääsenuks Victoriasse ööbima 134 euro eest, loomulikult oli see lihtne tuba, mitte sviit.

Ilvese puhul tuleb kindlasti arvestada tõsiasja, et merepinnast 1500 meetri kõrgusel asuvas Davosis mõjub hõre õhk teistmoodi. Seal võib pea valutama hakata ja jalgades tekkida krambid, mis on selge märk vedelikupuudusest.

Tavainimeselgi võib ju Davosis pähe karata mõte end punaveiniga turgutada. Ent janu kaob hoobilt, kui vaatad hotelli restorani menüüst märjukeste hindasid. Iseasi, kui sul on taskus riigiasutuse krediitkaart ja kõik trikid käivad helde maksumaksja heakskiidul.

Iroonia irooniaks. Kurvaks teeb, et Ilves laristas raha nii, nagu oleks naftaettevõtte omanik. Iga normaalne eestimaalane mõistab – president ei pea elama odavas hotellis. Samas on temagi jaoks mingisugune piir. Davosis on piisavalt eliithotelle, kus saab end mugavalt tunda ega pea selleks kogu riigi vara panti panema.