Juhtkiri
2. veebruar 2017, 18:01

Juhtkiri | Jätame joomise? Aga mis saab riigieelarvest? (17)

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski eestvõttel astutavad alkoholivastase võitluse sammud on ära pahandanud tootjad, kaupmehed ja kõrtsipidajad. Ning ega tarbijadki saa hinnatõusu kuidagi tervitada. Küsimärgi all on töökohad, konkurentsivõime, võimalikud investeeringud või ka tootmise lõpetamine, kui rääkida vaid rahast ja jätta kõrvale tarbimisega kaasnevad tervisekahjud.

 

Sellisteks suurteks ja ka kulukateks muudatusteks peavad poliitikutel olema vettpidavad argumendid. Kuid eelkõige peab olema kindel siht silme ees, mis tulemusteni riik soovib alkoholipoliitikaga välja jõuda. Viimasel kümnendil on alkoholitarbimine olnud languses, 2007. aasta 12,5 liitrilt (100protsendiline alkohol) elaniku kohta aastas jõudsime 2015. aastaks 8,7 liitrini. Millise määrani peab Ossinovski ettekujutuses langema alkoholitarbimine, et tulevikus olukorda hinnates saaksime öelda, kas alkoholipoliitika karmistamine on oma eesmärgi täitnud või mitte? Seda vastust tahaksid kindlasti kuulda kaupmehed, kes peavad kiirkorras hakkama kulutama miljoneid eurosid alkoholilettide vaheseintega eraldamiseks, et alates järgmisest aastast toidupoe külastajale alkohol enam silma alla ei sattuks. Samamoodi tahaks seda vastust kuulda ka tarbija, kes peab aktsiisitõusu tõttu rohkem raha taskust välja käima.

 

Alkohol pole küll tarbekaup ja selle liigtarbimisega ühiskonnale kaasnevatest hädadest ei saa kuidagi mööda vaadata, olgu siis tegu rahva tervisenäitajate, kuritegevuse või perevägivallaga, kuid ikkagi vajab hajutamist kahtlus, et aktsiisitõusu tegelik eesmärk on riigieelarve täitmine, mitte mure meie tervise pärast. Sest kui sihiks on alkoholitarbimise vähendamine näiteks veerandi võrra, siis peaks sellevõrra vähenema ka aktsiisi laekumine. Kui riik eelarvesse vähenemist sisse ei  plaani, siis järelikult pole tal usku alkoholitarbimise vähenemisse. Ja kui riik seda ei usu, siis milline on üleüldse õigustus suurtele muudatustele?  Seks peab valitsus oma kava tõsiseltvõetavuse kinnituseks esitama selge põhjuste-tagajärgede analüüsi vähemalt kümneaastase tulevikku vaatega.

 

Tubakatoodete aktsiisitõus pole suitsetamist pidurdada suutnud. Kui alkoholivastaste sammudega läheb samamoodi, siis peame arvestama ka mitme kõrvalmõjuga: kallinev alkohol vähendab Soome vodkaturistide hulka ning alkoralli Lätti viib meie maksuraha hoopis lõunanaabrite riigikassasse. Välistada ei saa ka salaalkoholi hulga suurenemist ja sellest tulenevaid probleeme: riik jääks maksurahast sootuks ilma ning ühiskonnale lisanduksid mürgistusjuhtumite ravikulud.

 

Müts maha, kui Ossinovski sammud jõuliselt vähendavad joomist. Sel juhul ei tohiks ka riigil olla kahju, kui eelarve alkoholimaksudeks suisa kuiva peale jääb.