Dirigent Veronika Portsmuth ja brändistrateeg Ants Lusti panid pojale uhke nime (38)

Kui Õhtuleht nädala eest perekonnalt pisipoja nime kohta uuris, sõnas Ants rõõmsalt, et pinev nimeotsing veel alles käib ja eesmärk pojale õige nimi leida on seatud uue nädala lõpuks.

Nüüd teatab perekond, et nimesaaga leidis lõpu. "Suur töö on tehtud ja konsensusest (põhjamaiselt) pakatav nimi on uuel ilmakodanikul nüüd olemas - Leif Erik Johann Lusti," teatas ta.

"Protsess kujutas endast kultuurikihtidest läbikaevamist. Loodetavasti on tal suured avastused ees, nagu nimest võib välja lugeda," lisas uhke isa.

Nime ei pandud pisipojale huupi, vaid sellele eelnes põhjalik eeltöö. "Kõik algab ju sellest, mis päeval inimene sünnib. Kui see satub olema kolmekuningapäeval, siis peaks see kuidagi ka nimes kajastuma. Esimene käik oli, et kes need kolm kuningat olid, ent nendest meie kultuuriruumis mõistliku nimena oleks kõlanud vaid Kaspar. Sellega on aga nii, et see on minu teise poja nimena juba olemas," sõnab Ants.

Järgmine küsimus tekkis nime päritolu osas. Oluline oli, et see poleks meie kultuuriruumis liialt võõras, ent samas mitte ka äraleierdatud. "Kõik need Andresed, Ülod ja Ivod on toredad nimed, ent neid on nii palju, et puudub unikaalsusaspekt," räägib ta. Kuna Eestil on eriline side Islandiga, mis teadupärast on esimene taasiseseisvunud Eestit tunnistanud riik, otsustati nime otsida sealtpoolt. "Seal on ürgne, algne arhetüüp nimega Leifur Eiriksson, kes sündis enam kui tuhat aastat tagasi. Ta oli Eiríkr Punahabe, ehk siis viikingipealiku poeg," lisas ta.

Ühe nime osaga tekkisid ka erimeelsused. "Kompromissi korras otsustasime panna kolm nime - elu näitab, mis neist üles jääb ja toimima hakkab, ent juurde lisandus Johann. See nimi on eraldiseisvana natuke liiga pehme ja intelligentne, kuna selles pole r-tähte. Kui on Leif Erik Johann, siis hakkab toimima," räägib ta. Ta lisab, et see nimi pandi Johannese evangeeliumi järgi, millest tuleneb ka Antsu enda nimi.

"Ühesõnaga, meile tundus, et igal juhul otsime seda põhjamaisest kultuuriruumist, teiseks ei tohi nimi olla äraleierdatud,  kolmekuningapäeva tähendus võiks kuidagi väljenduda ja miks mitte teha uhke reveranss islandlastele, kes on meie omariiklikuse taastamisel mänginud olulist rolli. Kõik langeb kokku, kõigel on mingi tähendus," võtab ta nimetekkeloo kokku.

Ta sõnab, et pojale nime panemine ei tulnud kuigi lihtsalt. "Kui Ingel Miina (paari kaheaastaseks saav tütar - H.P) tuli väga sujuvalt ja iseenesest, olles kuidagi kohe olemas, siis nüüd oli natuke arutelu, veenmist, argumentatsiooni ja võib-olla isegi vaidlust. Aga milles me kokku leppisime suhteliselt kiiresti oli see, et Leif on nimi, millega tahame edasi minna," räägib ta.

Ants sõnab, et andmebaasidest uurides selgus, et Leifi-nimelisi inimesi on Eestis vähem kui viis. "Ma ei tea, kui palju täpselt, aga see ütles hästi ära, et teatud unikaalsusaspekt on siin olemas ja see pole kõlalt ka liiga võõras," sõnab ta.